kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse Vähendavad söödakulusid, välistavad sööda saastumise, piiravad tallede liikumise oma aedikust välja. Saab paigaldada postide vahele või teisaldatavate jalgadega ettevalmistuseta tasasele pinnale Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga
vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- 220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2 Värske koresööt ja allapanumaterjal peaks alati varuks olema (odra, kaera, nisupõhk) Uhte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelahtristes pidamine Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks
kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) Sügava lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse. Mahelambakasvatuses peavad lambad laudast pääsema jalustusaladele aastaringselt, kui kliimatingimused seda võimaldavad Silo söötmine väljas (karjamaal). Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis
Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine ja kergehitised. Jootmiseks kasutatakse külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar).
Lammaste söötmine toimub jalutusalal. Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises. Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul. Lambaid peetakse ka meie kliimas aastaringselt välistingmustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud) Mahelambakasvatuses peavad lambad laudast pääsema jalutusaladele aastaringselt, kui ilmastikutingimused seda lubavad. Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti, laudassöötmisel. Kui ei ole nii palju ruumi, siis tuleb paigutada lisasöödasõimed. Metallist pmarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes.
68. Noorkarjafarmi ehituslikud iseärasused Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamishooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. 69. Kaasaegsed lüpsikarja suurfarmid. Veiste pidamine toimub üldjuhul vabapidamisel. Lüpsiks on suured lüpsiplatsid või masinlüps. Puhkeala ja söömis ala on eraldatud. Puhkealaks on üldjuhul puhkelahtrid. 70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid
· Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid · Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m2 põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: · * kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; · * 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; · * üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. · Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad · Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised · Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil · Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine · Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga · Nuum- ja lihaveiste pidamine · Eestis on hakatud muu maailma eeskujul üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge · Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete
Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: · Kuni 150 kg vasikatele 1,5 m²; · 150...220 kg vasikatele 1,7 m²; · Üle 220 kg vasikatele 1,8 m². Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised. Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil. Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelatrites pidamine. Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga. 17.Nuum- ja lihaveiste pidamine Nuumveiste pidamine on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud seoses avatud turumajanduse tingimustele
annaabi.ee 
