Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti.
Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti
Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti
alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti
alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti
Sügisel, nii siis keerukate ajaloolis- ühiskondlike sündmuste perioodi. Teoses kasutab kirjanik oma tragitsioonilist kompositsioonivõtet vastandamist. Ühel pool on Juusa suurtalu omanik Jaan Juurup ja tema kodakondlased, teisel pool on popsi ning uusmaasaaja Kaarel Kalmuse perekond. Peatähelepanu on pühendatud suurtalu elu kujutamisele, kus kirjanik kasutab juba varasemast tuttavat värvide jagamist: peremees on isemeelne, lapsed talu laostavad kergatsid, välja arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel Kalmuses on mõningaid Rohu varasemast loomingust pärinevaid jooni Kalmus on poliitikast eemalseisev leplik ja alandlik popsikuju. Aktiivse võitluse teele jõuavad aga Kaarli
Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden soti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju ,,caufieldliku jutuajamise" jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti.
Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise. Baar, kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden šoti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab, et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju „caufieldliku jutuajamise“ jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti
Väärikate ja edukate inimestega on ta uhke, harilike inimestega tagasihoidlik. /.../ Ta hoolitseb rohkem tõe kui kuulsuse eest, rääkides ja tegutsedes avalikult, sest ütleb otsekoheselt välja ka halvustava hinnangu. /.../ Eneseväärikal inimesel näivad liigutused aeglastena, hääl sügavana ja kõne kindlana, sest see ei kiirusta, kes muretseb väheste asjade pärast, ja see ei erutu, kes ei pea midagi suureks kõrgenenud hääl ja rabelemine tuleb just sellest. Kergatsid on aga rumalad ja ei tunne ennast; nad paistavad uhked välja riiete ja välimuse poolest ja tahavad oma head õnne välja näidata (nagu muutuksid niiviisi auväärsemateks). Leebus on vahepealne ägeduse ja selle puudumise suhtes. Leebe inimene tahab jääda kõigutamatuks ja mitte lasta end tunnetest liigutada, ta ärritub aga sel viisil, selle peale ja nii kauaks, kui loogiline arutelu seda nõuab. Kõrvale näib ta aga kalduvat pigem puudulikkuse
annaabi.ee 
