cloudfront.net/resources/ images/cdn/cms/1113HPC_FOD_TriumphCom positeSystems2.jpg Tänapäeval on autode valmista- mine kõrgelt automatiseeritud. Osad autod pannakse kokku peaaegu otsast lõpuni robotite abil. Samas nõuavad kvaliteetse- mad ja kõrgtehnoloogilisemad autod rohkem käsitööd ja aega. Sisemisi kerepaneele tehakse mitmetest erinevates materjali- http://d2n4wb9orp1vta.cloudfront.net/resources/ima ges/cdn/cms/1113HPC_FOD_TriumphCompositeS dest. Valmistamisprotsess sõltub ystems2.jpg samas paljugi kasutatavatest materjalidest. Üks populaarseim meetod on survevormimine. http://1.bp.blogspot.com/-
ja hea elektriisolaator Kasutatud allikas: http://autofoam.files.wordpress.com/2012/08/autofoam_frame.png 3.Leiutati täiesti uus autode valmistamise materja Ettevõte nimega Inrekor kuulutab, et on leiutanud materjali, mis on sama tugev kui teras, 30% kergem ja planeedi kergenduseks 100 % taaskasutatav. Materjali nimekski on inrekor ning see koosneb alumiiniumlehtede vahele pressitud propüleenvahust. Inrekorist saab valmistada nii auto kandmiku kui mõningaid kerepaneele. Näidisena ehitati seda materjali kasutades Porsche 356 Speedster komplektauto, mis oli tavalistest materjalidest konstrueeritust 15 % kergem. 4 Kasutatud allikas: http://forte.delfi.ee/news/auto/leiutati-taiesti-uus-autode-valmistamise- materjal.d?id=33201799 Kokkuvõte Kokkuvõtteks same öelda, et peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist
Audi 50 tootmine lõpetati 1978, kui Audi konsentreerus suurematele luksusmudelitele. Mk1 ja Mk2 versioonid Polost olid iseseisvad mudelid Volkswageneist. Volkswagen Grupi laienemisega 1990-tel, kui SEAT ja Skoda olid omandatud, hakkas Polo platformi jagama ka teiste mudelitega. MkIII Polo jagas oma komponente SEAT Ibiza MkII-ga. Ibiza valmis tegelikul juba enne Polot ja jagas põhiliselt kogu mehhaanilist poolt, armatuuri ja muid interjööri osi, kuigi kerepaneele sarnaseid ei olnud. Sedaan ja universaal versioonid MkIII Polo-st olid tegelikult ümbermärgistatud SEAT Cordobad ja ei omanud sarnaseid kerepaneele Polo luukpäraga. SEAT Inca ja Volkswagen Caddy basserusid ka samale mudelile. Volkswagen Lupo ja SEAT Arosa baseerusid lühendatud kerega MkIII-le platformile. MkIV Polo jätkas platvormi jagamise trendi Skoda Fabia ja SEAT Ibiza MkIII-l. Keretüübid Esimesed Polod olid luukpärad, sedaankerega Polosid turustati aga Volkswagen Derby nime all
sajandi lõpus, täpsemalt aastal 1885, kui Karl Benz sai valmis esimese "Motorwagen" nime kandva sõiduki. Liebherr T 282B: Tühimass: 203 tonni Täismass : 365 tonni Mootori võimsus: 3650 hobujõudu Peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendanud. Kerepaneele tehakse Chevrolet Corvette ZR-1, süsinikplastist ja muust kergemast kerepaneelid on süsinikplastist ning moodsamast materjalist. (NB! Väga kiire auto!) Seni valmistatakse sõiduautosid põhiliselt metallist, täpsemalt rauast. Aja jooksul on inimkond õppinud rauda väga hästi töötlema ja selle sulamitest suudetakse teha täiesti uskumatuid detaile.
Tänu turvavööle on ainuüksi Ühendkuningriigis kuni 7 830 elu päästetud ja 133 950 rasket õnnetust saanud ära hoida. Alumiinium Maailma auto tootmises, alumiinium on selline uus poiss. Seda kasutatakse üha enam ka auto maailmas oma kerguse, kuid raske iseloomuga. Aastal 2009, koosnes alumiiniumist umbes 9 protsenti kaalust sõidukitel, võrreldes aastal 1990 kus oli kasutusel ainult 5 ja 2 protsenti aastal 1970. Alumiiniumit saab kasutada autotööstuses luua kerepaneele kergemaks. Alustades Acura NSX 1990ndate alguses paljud superautod ehitatud läbi alumiiniumi, sealhulgas hõõguv Audi R8. Rattad on ka sageli valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumi saab kasutada erinevate auto osades: Kere-paneelid (40% kergem auto kere kui terasest) Soojusvahetid mootoriplokk amortisaatorid Rattad (kuni 35% kergemad kui teras veljed) Vedrustus osad (30-35% kergemad kui teras eelkäijad)
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodor...