peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS
järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased. Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub nn. rakkude transiitaeg on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241) 1.1 DERMA Derma põhiosa moodustab kollageen, peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii
*Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus *Mitmekihiline kuupepiteel – esineb osaliselt erinevates näärmejuhades nagu näiteks higi-ja piimanäärmetes.(kahekihiline) j ka süljenäärme juhades. *Mitmekihiline silinderepiteel – sama, mis eelmine. Omab kattefunktsiooni kõrval ka sekretoorset funktsiooni. *Mitmerealine stereotsiiliatega epiteel-esineb munandimanuses
Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5. Viiruste transmissioon (respiratoortrakti kaudu levivad viirused, seedetrakti kaudu levivad viirused, naha, konjuktiivi ja urogenitaaltrakti kaudu levivad viirused, loote viirusinfektsioonid) Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes, seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid
Noka kuju on väga varieeruv ja sõltub toitumisviisist. Nokas on palju mehhanoretseptoreid, mis stimuleeritakse, kui lind sööb. Kanad söövad nokkides, enne kui alla neelavad, purustavad nokaga väiksemaks. Keel aitab toitu neelu lükata. Täidavad suuõõne veega ja siis tõstavad noka üles ja vesi läheb neelu. Teised loomad imevad vett, koer ja kass joovad keelega. Nokk: seemnesööjatel purustavad, lihatoidulistel lõikavad. Nokk on kaetud tiheda keratiiniga. Hambad puuduvad. Keel on keratiniseerunud. Süljenäärmetes on nii mutsiini ja mõnel amülaasi. Söögitoru kannab peristaltiliste lainetega toidu pugusse. Pugu – söögitorulaiend, hoiustab toitu. Neutraalne pH. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Näärmemaos keemiline seedimine ja lihasmaos väikeste kivide abil toidu mehhaaniline purustamine * toit läbib seedekanali kiiresti * roe ning kusi segunevad kloaagis Taimtoiduliste lindude umbsool on suur, seal toimub fermentatsioon. Röövlindudel on seedetrakt
annaabi.ee 
