Kõvera aegruumi geomeetriat seob füüsikanähtustega väide, et osakeste neljamõõtmelised liikumisteed ja valguskiirte trajektoorid etteantud kahe punkti vahel on kõikvõimalike neid punkte ühendavate joonte hulgas lühima pikkusega jooned ehk geodeetilised jooned. Tasases ruumis on lühima pikkusega jooned sirgjooned, kõveras ruumis tuleb nende leidmiseks lahendada geodeetilise joone võrrand. Vaatleme lähemalt valguslainete levimist tasases aegruumis. Olgu meil mingil kerapinnal T valguse punktallikad, mis hetkel t saadavad välja valguslained. Elementaarlainefront iga punktallika ümber on kerapind, mis levib valguse kiirusega. Vastavalt Madalmaade füüsiku, matemaatiku ja astronoomi Christiaan Huygensi poolt esitatud printsiibile tekitavad kõik elementaarlained kokku lainefrondid, mis on elementaarlainefrontide mähispinnad. Mingil järgmisel ajahetkel on meil seega kaks
lõpptulemusena kohandatud ka tänapäevastele trükimeetoditele. 1900. aatsal Prantsusmaal leiutatud fotokoopia masin pani aluse ka faxtehnoloogia arengule. Uus tehnoloogia oli leidnud oma tee ärimaailma võimalustega teha lihtsal viisil koopiaid ja lihtsustades kogu trükkimisprotsessi. Lisaks tavalisele üksiktähekanduriga kirjutusmasinale hakati tootma kaühise tähekanduriga kirjutusmasinaid, millel kõik tähetüübid on kerapinnal (kerapeakirjuti, vt. Joonist 2) või karikakraõiega sarnaneval rattal (õisrataskirjuti). Viimase puhul oli lihtne tähekandurit vahetades üle minna teisele kirjagarnituurile (sriftile). 3. PRINTERITE LIIGITUS Erinevaid printeritüüpe on mitmeid, kuid tööpõhimõtte järgi võib kõik need jagada kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löökprintimistehnoloogia, mis kunagi oli domineerivaks paljudes printsüsteemides,
keskmes); stereograafiline (kese ellipsoidi vastasküljes); perspektiivne (kese väljaspool ellipsoidi) 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Ortodroom on matemaatikas geodeetiline joon kerapinnal. Geograafias nimetatakse ortodroomiks geodeetilist joont maakeral või maaellipsoidil. Kõige suurem ring maakeral. Loksodroom on logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole. Väikering on kera ühisosa selle keskpunkti mitte läbiva tasandiga. 29. Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus?
tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja 75 x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega.
tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus 69 Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega.
tiks. Sellistes koordinaatides on kerapind selliste ruumi punktide geomeetriliseks kohaks, mille korral r on 1. Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese „3-ruumi meetriline vorm“ aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: 78 Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele
annaabi.ee 
