Harilik kerahein Sissejuhatus Harilikku keraheina kohtab Eestis sageli kasvamas nii niitudel, teede ääres, võsastikes kui ka hõredades metsades. Kasvukohal moodustab mättaid. Kõrreliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal.
(hiline koristus). Katses püüti saavutada 30%-line kõrreliste osatähtsus segus (foto 1). Foto 1. Punane ristik põld-raiheinaga hilisel koristamisel Talvekahjustusi esines põld-raiheinal, roog-aruheinal ja punasel ristikul. Kerahein seevastu talvitus hästi ja arenes hoogsalt. Esimese kasutusaasta saak oli kõrge, kusjuures KA enamsaak moodustas kõrreliste mõjul vaid 4-7% (tabel 6). Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva kuivaine saake arvestades puudus esimesel kasutusaastal kõrreliste mõjul usutav enamsaak. Punase ristiku-kõrreliste segukülvid andsid teisel kasutusaastal 25-30% suurema KA saagi kui ristiku puhaskülv. Seeduva kuivaine enamsaak oli 20-27%. Nädala võrra hilisemal koristamisel suurenes esimesel kasutusaatal KA saak 13% ja seeduva KA saak 10%, teisel
a) mullad madala 3) valge ristiku ja 5 0-70* karjatamine, viljakusega, kõrreliste rohke vahelduv hindepunkte 25-35 4) kõrreliste rohke (Värska) 4.1karj.raiheina rohke 2-3 150-300 karjat.vahel. b) kasutatakse jäätmaid 4.2 timuti, h.aruheina, 4-5 150-300 niiteline, c) kui maapind vabaneb keraheina või aas- vahelduv maaparanduse alt rebasesaba rohke moodustub hõre rohustu. 3000- 4.3 ohtetu luste või 4-5 150-300 niiteline 4000 võrset ruutmeetri kohta. päideroo rohke Võimalus umbrohustumiseks. 5) hübriidlutserni 4-5 - niiteline rohke Keskmise kestvusega saab 1)pealiskõrreliste rajada aladele, mille rohke hindepunktid 40-60
ristikuid 75-85%. Ida- kitsehernes- pikema ajaline liblikõieline. Ristikute kõrreline- ristikuid 50% ja lisaks 2-3 kõrrelist. Need on püsivad, universaalsed, Kõrreliste rohked seemne segud: Kuigi ristikud ei püsi üle 1 aasta võetakse seguse 4-5 kg/ha. Aitavad parandada esimese aasta saagikvaliteeti, suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust. Juured muudavad mulla aktiivsust, lämmastiku ja õhustamine. Turvasmuldadel tuleks segusse võtta võsundilisi liike, Keraheina heinasegusse talvekindlamad liigid. Kerahein muutub suuremate lämmastiku annuste juures talveõrnaks. Karjamaa puhul liike rohkem, Seemnesegud: Niidul liik 1. Liikide arv 3-5 2. Liikide suhe: 1 domineeriv liik 3. Kõlvinorm: 20-25 kg/ha. Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1
rohusaagi taastumiseks. Optimaalne aeg karjatamiseks sõltub rohu arengufaasist ja kõrgusest. Kuigi noor rohi võimaldaks piima enam toota, ei jõua loomad seda piisavalt koguda. Väärtusliku rohu 1 kg kuivainet võimaldab toota 1-1,2 kg piima. Maksimaalse koguse rohtu söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrge ja sellega on võimalik toota u 20 kg piima päevas ainult rohu arvelt. Karjatamist saaks kevadel alustada keraheina või aas-rebasesaba kasvatamisega. Optimaalne karjatamine peaks toimuma võrsumise lõpus, kõrsumise alguses. Rohu kõrgus oleneb ka rohukamara tüübist. Kui on aluskõrreliste rohke, siis on 10-16 cm. Pealiskõrelisterohke(timut, kerahein, aas-rebasesaba), siis 15-20 cm. Karjatamise aega võib ka määrata tagavara alusel. Aluskõrrelistel on see 4-6 tonni hektarilt. Pealiskõrrelisterohkel 5-8t/ha. Karjatamise vaheaeg ..
1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust. Nii on Laelatu puisniidu igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on
annaabi.ee 
