Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha
· Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur.
Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega. Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale.
1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning kepilöök lumme toimus tugijala kanna juures või tagapool. Laskumisasendid
mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. 10
Seda kasutatakse enamasti stardikiirenduse saavuatmiseks, vahespurdil, finišisirgel, aga ka järsu tõusul paaristõugetega sõites, kus ei ole võimalik samuti pikalt kere ja kätega tõugata ning suusa pideva libisemise saavutamiseks on tarvis paaristõukeid sagedasemalt sooritada. Kuna kätetöö on sage ja võimas, ei jõua sel viisil pikka aega sõita. Selle variandi õpivad lapsed suhteliselt kiiresti. Peaaegu sirged, kuid lõdvestatud käed liiguvad ette, kepiteravikud tuuakse lumme suusasaapa kõrvale. Lisaks üldvigadele võivad siis ilmneda mõned spetsiifilised vead: keppe pendeldatakse ette; kepitõuge lõpetatakse hilja, kere tõugatakse liiga alla. Põhivarjandis püstub pere täielikult ja kerega tõugatakse alla, kuni see on maaga paralleelne. Kere püstumisel saab selg hetkeks puhata. Kepid lüüakse lumme suusasidemete juures (oleneb kiirusest ka veidi ettepoole), ca 70° nurgaga. Käed on küünarliigesest veidi kõverdatud ja välja pööratud
annaabi.ee 
