kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda.
Nad tagavad kontrastide eristamise ning seega ruumilise lahutusvõime. Värvuste nägemist võimaldavad kolvikesed sellepärast, et enamasti esineb inimestel vähemalt kolme tüüpi kolvikesi (L-kolvikesed, M- kolvikesed ja S-kolvikesed), mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Samuti saab kolvikeste abil tajuda peenemaid üksikasju ja kiiremaid muutusi, sest kolvikeste reaktsiooniaeg on lühem kui kepikestel. Erineva lainepikkusega elektromagnetkiirgus tekitab erineva värvusaistingu: treenimata inimese silm võib eristada kuni 150 värvitooni, kunstniku silma korral võivat see ulatuda kuni 10 000-ni. Vastavalt traditsioonile (7 vikerkaarevärvi) võib spektri jaotada 7 osaks. Toodud värvuste piirid on väga tinglikud ja vastavalt erinevate rahvuste kultuuritraditsioonile on roheline piirkond mõne teise rahvuse jaoks kollane jne. Punane 770 - 620 nm
Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust. 13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev. Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivss ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust. 15
AREDS 2 uurib kollakat pigementi meie silmas – luteiini, see on järg AREDS esimesele uuringule antioksüdantide mõjust silmale. Erinevalt teistest toitainetest, mida on silmast leitud, ei toodeta luteiini organismis ja seda võib leida ainult toidust või toidulisandidest. Teised toitained, mida AREDS 2 uurib on: zeaksantiin, omega-3 rasvhapped. Teadlased oletavad, et need toitained aeglustavad kerge AMD progressiooni. Neid rasvhapped on reetinal ja need aitavad kolvikestel ja kepikestel näha. Katsetuste lõpuajaks on peetud 2013 aasta lõppu, kuid seniks peaks toidulisandite kasutajaid hoiatama liigsete lootuste eest, mida tootjad kasutavad, et müüa paremat nägemist. (Mares 2004) 5. AMD JA TOIDULISANDID Praeguseks on AMD peamine pimedaks jäämise põhjus läänemaailmas ja selle levimus tõuseb veel seoses keskmise eluea suurenemisega. Tõepoolest, 1933. Aastal oli registreeritud ainult 6% Inglismaa ja Walesi populatsioonist, kellel esines „seniilne
korrigeerimiseks kasutada valguskiiri koondavaid läätsi (plussklaase) astigmatism sarvkesta kõverus on ühes suunas suurem kui teises, mistõttu tekib suunast olenev optiliste tugevuste erinevus; korrigeerimiseks silindrikujulised läätsed. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Inimsilma retseptorikihis on u 120 miljonit kepikest ja 6 miljonit kolvikest. Kepikesed ja kolvikesed on ehituselt sarnased: retseptorraku välissegment koosneb u 1000 membraanidiskist (kepikestel) või membraanikurrust (kolvikestel) ning on ülejäänud rakukehaga ühenduses peene kaela kaudu. Nägemispigmendi molekulid paigutuvad välissegmendi membraanidiskide lipiidsesse kaksikkihti: - kepikesed (nähakse hämaras, värvusi eo eristata-skotoopiline nägemine) sisaldavad nägemispigmenti rodopsiini - kolvikesi (valges, eristatakse värvusi-fotoopiline nägemine) on kolme eri tüüpi, millest igaühes on erinev fotopsiin-neelab tugevasti rohelist 535 nm, punast 575
Ajalis- ruumilised mõjud nägemises: Adaptatsioon ja kontrast Adaptatsioon Valgusadaptatsioon võimaldab meil selgelt näha valguse suure intensiivsuse puhul ja jätab meid raskustesse heledasti valgustatud ruumist nõrgalt valgustatud ruumi mineku esimestel hetkedel. Pimedusadaptatsioon võimaldab meil näha nõrgalt valgustatud keskkonnas ja tekitab "lõikavalt heleda valguse" tunde ootamatul valguse süütamisel pimeduses. Kolvikeste pimedusadaptatsioon on umbes 3 korda kiirem kui kepikestel. Võrkkestal stabiliseeritud kujutis, mille liikumine silma liikumiste tõttu on välistatud, kaob meie teadvusest ruttu, me ei näe seda enam 20 sekundi pärast peale valguse sisselülitamist. See tõestab, et nägemissüsteem vajab nägemiseks muutuvat, uuenevat informatsiooni. Kontrast Heleduskontrasti tulemusena tajume sama heledusega halli valgel foonil tumedana ja mustal foonil heledana. Machi ribad on näiteks kontrasti võimendumisest must- valge pinna
annaabi.ee 
