Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et häirida sinna tulnud täide elu. Kõik see põhjustas Versaille lossi halva aroomiga õhku. Versaille oli tol ajal Prantsusmaa keskpunkt. Õukond ja selle elu andis tooni terves Euroopas. Suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, moemaailmas hakkas määrama Prantsusmaa kaunid nüansid riietes, köögikunstis hakati esimest korda valmistama jäätist ja kääritama vahuveini. Kasutusele võeti kasuliku söögivahendina kahvel
Muinasaja riikides esimeseks raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside- ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel. Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved. Hiinas olid ametnikud ja kontrolörid, kes pidasid arvestusi. Ühed tegelesid sissetulekutega, teised väljaminekutega. Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine. Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks
Legis actiones per pignoris capionem 1. Legis actio per sacramentum a. Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidisk ohtus õhes käes kepikest ja teises seda asja ütles: Väidan, et see ori kuulub mulle kviriitlikust õigusest tuleneval alusel; nagu ütlesin, sina vaata, mina olen oma vabastamiskepi peale pannud Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega. Masgistraat: Mittite ambo rem Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale. Sellega oli I staadium lõpenud. Protsessi kaotaja kaotas sacramentum'i Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi 2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist
· "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera" ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed, ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus (armastusjumalanna), Kupito on veenuse peal, tal on silmad kinni selleks, et armastus on pime. Paremalt teine ja kolmas on Flora (lillejumalanna), kes hakkab ümber sündima. Zepyrus (läänetuul) armus Florass, kes jookseb tema eest ära. Kolm naist on Graziannad, veenuse teeniannad, kes on käsipidi kokku põiminud. · "veenuse sünd" · "Madonna laps ja kaks inglit"
Ometi oli sõnakuju tattoo* olemas enne Cooki ja ta reise umbes 150 aastat varem. Huvitava kokkusattumusena oli selle sõna varasem tähendus "kiire, rütmiline koputamine" ja seda mõistet kasutasid sõjaväelased (nagu Cook ja ta meeskond), kui viitasid kutsungile, mis eelnes öörahusignaalile. Kokkusattumus tuleneb asjaolust, et see heli, millega Tahitil tätoveeringut tehti, oli tõesti kiire koputamine, kui nõeltekogumit, mis nägi välja nagu väike reha, löödi kepikesega, et juhtida tinti naha alla. Kuigi tahitilased nimetasid seda tatau'ks ning Cook kirjutas selle "tattaw", võib olla, et tema ja ta mehed asendasid lõpuks kõlaliselt sarnase sõna neile lähedase sõnaga. Alates nende varaste avastusretkede ajastust on Polüneesia tätoveerimiskunst lummanud Läänemaailma inimesi, ja seda õigustatult. Tätoveerimist praktiseeriti paljudel, kui mitte enamikul Vaikse ookeani lõunaosa saarestikel
annaabi.ee 
