Eramajas 24 92% Kortermajas 1 4% Ridaelamus 1 4% Muu 0 0% 3.Mis materjalist maja eelistate? Kivimaja 10 36% Puitmaja 16 57% Muu 2 7% Viimane küsimus oli: põhejndage oma arvamust. Vastuseid oli erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20
kunstnikud ei olegi võrreldavad ja kõrvutatavad (igal oma aeg ja stiil), aga tema õpilaste näitus mulle erilist muljet ei avaldanud. Kunstniku enda ,,Norra maastik" ja ,,Lilleline väli majakesega" löövad hinge kinni, tema õpilaste tööde puhul seda ei juhtunud. Kahjuks. Aktipilte ma eriti ei süvenenult ei uurinud, mulle ei ole kunagi Konrad Mäe õpilaste aktid meeldinud. Minu arvates on nad inetud. Saan aru, et see on reaalsus ja modell on selline, aga Rubensi naised on silmale kenamad vaadata. Pealegi on need pildid sünged ja modellid ei naerata praktiliselt mitte kunagi. Ja nad on kuidagi hirmus puised ja nurgelised. Tegelikult meeldisid mulle Alo Aarsalu pildid. Lihtsalt punane ja lihtsalt sinine. Eriti sinine. Suur hulk siniseid rõngaid, raami ühest servast teise. Alguses lähed mööda, märkad ainult eredat värvi, teed näitusele tiiru peale ja lähed pildi ette tagasi. Midagi kisub sinna rõngaste poole, ehk see intensiivne sinine toon. Väga
kõrgpunktis, ta suu oli alati tegevuseslaulmas, naermas ja tüütamas kõiki neid, kes sedasama ei teinud. Samas oli ta ka hooliv ning mänguhuviline. Kui Catherine juba vanem oli, oli mrs.Dean talle ikka nagu ema eest majapidajanna. Nad said omavahel hästi läbi, jagasid oma muresid ning toetasid üksteist. Kuid Cathy ei olnud alati see hea tüdruk, ta võis mrs.Deaniga vahepeal päris ülbe olla. ,,Ta oli tõepoolest üks pöörane ja patune plikanähvits, aga tal olid kõige kenamad silmad, magusam naeratus ja kergem jalg üle kogu kihelkonna." ,,Ja pealegi ma ei usu, et ta midagi paha mõtles, sest kui ta oli su kord tõsiselt nutma pannud, siis juhtus harva, et ta sinu seltsi ei hoidnud, ning sa pidid järele jätma, et teda mitte õnnetuks teha."(mrs.Dean) Catherine suhe iseendaga Catherine oli pigem enesekeskne inimene. Ta oli otsekohene ning avaldas oma arvamust. Catherine oli enesekindel ja siiras. ,,Mina pole kellegi peale kade; mul pole kunagi valus
Ta jooksis laadale kui tuul, aga kui ta sinna kohale jõudis oli ta segaduses ja hirmul. Endoora kogus ennast kokku ja läks ühe naise juurde. "Ega sa ei taha minu varju osta?":küsis Endoora väga vaiksel häälel. Naine vaatas Endoorat nagu oleks ta hull ja arust ära. Endoora hakkas inimestele lähenema ja pakkus neile oma varju. Keegi ei vastanud talle karmilt, mõned andisd talle raha ja üks naine andis saiakese. Kõik tundsid segasele naisele kaasa - inimesed olid siis palju kenamad. Endoora läks läbi terve laada ja ei leidnud kedagi kes oleks tema varjust huvitatud. Ta istus nuttes aia äärde maha arvates et see ei toimi. Ja siis ta kuulis: "Kas sina oled see kes müüb enda varju?" Enroora vaatas üles ja nägi meest, kes riietus riietesse, mis ei olnud pärit sellest ajast. Tema riided olid tehtud materjalist mida Endoora ei olnud eales varem näinud. Riiete värvus oli must, kuid mingi ebatavalise särelusega
..ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill, kena lauluga Lootsmanni Kalju heal Miks ei ole teda püüne peal ? 14. Sest et püüne pial ilmatu kultuuraprogramm Mille teind Käänu Andrese ajuramm Rahvariietes kenamad tantsijad Ja pilli järel vantsijad 15. Vahepeal astub esile naljamees- poolel platsil siis kõrvuni suu on ees Ja kui oksjonihaamer lööb üks-kaks-kolm on sul karmanis ainult tolm 14 Refr: Aga vaat-vaat........... 16. Ootab Junnu oma tütreid ja poegasid - meele tuletab ta kaugemaid aegasid Olgu elupaigaks Pärnu või suur Talliin õige kodu on sul ikka siin Refr: Sest et vaat-vaat.......
Eestis on plaan luua 3. MESILASEMA JA -PERE HINDAMINE kõigile kolmele mesilas- rassile oma paarumis- Mesilaspered on niisama erinevad kui iga muugi perekondlik kooslus. ala. Buckfastil on sel- Osa mesilasperesid on kenamad (sõbralikumad), teised ebameeldivamad leks olemas Väinameres või nõelavad kui sõgedad. Üks pere pakatab tervisest, teine pere justkui Kesselaid, ja krainile tõmbab haigusi ligi. Meekogumisvõime ja sülemlemistung varieeruvad luuakse 2012. aastal paa- perest peresse suurel määral. rumisala Abruka saarele
magasid. Ma ei tahtnud sind üles ajada. Ma pidin töö asjus firmasse sõitma. See oli asi, mis ei lasknud oodata. Kui koju tulen, räägin lähemalt! Ära unusta jalakompressi. Andres." Ma olin algul väga solvunud ja vihane. "Ta oleks võinud mu ju siiski üles ajada! Ma magasin niigi liiga kaua!" torisesin omaette. Aga siis polnud mul enam aega sellele mõelda. Ma pidin mõtlema, mis ma homme töövestlusele selga panen. Ma läksin üles. Otsisin kõik oma kapid läbi ja tõstsin kenamad ja sobilikumad riided välja. Ma tõstsin välja lühikesed kleidid, pikad pidulikud kleidid ja seelikud, kenad pikad laia säärega mustad peopüksid, pika varrukaga pluusid ja kenad lühikesed seelikud. Nendest valisin ka kõige ilusamad välja. Siis hakkasin neid kokku sobitama ja enda ette proovima. "See seelik ja see pluus... ei! Need ei sobi üldse kokku, aga need? Võib-olla see seelik ja see jakk ja alla see pluus... Ei! See ka ei sobi. See .... ei! See ... ei, see ei sobi, see ... see
annaabi.ee 
