· Vesinikubakterid oksüdeerivad vesinikku · Vingugaasibakterid oksüdeerivad CO-d. 27 Kemolitotroofsed bakterid saavad C-allikana kasutada ka CO2, seega on nad kas obligaatsed või fakultatiivsed autotroofid. CO2 fikseerivad Calvini tsüklis. Obligaatsed on spetsialiseerunud anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisele ja nad kasutavad CO2 süsinikuallikana. Nad ei talu hästi orgaanilisi aineis, mõningaid orgaanilisi happeid taluvad paremini. Obligaatsed kemolitoautotroofid on nt nitrifitseerijad. Fakultatiivsed aga saavad oksüdeerida nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid. Sellised on nt vesinikubakterid, vingugaasibakterid ja osa tiobatsille. Osa kemolitotroofe käituvad miksotroofidena või kemolitoheterotroofidena, saades energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil ja kasutades C- allikana orgaanilisi ühendeid. Sergei Vinogradski kirjeldas niitja tioonbakteri, kes saab energiat H2S oksüdatsioonist, mille
söötmel (lihtsam uuendada rakukomponente). Rakus rohkesti polüamiine. Spermiin, spermidiin, putrestsiin, mis stabiliseerivad DNAd. Osadel arhedel on leitud ka histoonid. Paljudel bakteritel on histoonitaolised valgud. Looduses elavad hüpertermofiilsed mikroobid merepõhja avanevate kuumaveeallikates, kus on kõrge rõhk ja vesi ei ke üle 100 kraadi. Sageli on nende elupaigad anaeroobsed. Enamus hüpertermofiile on kemolitoautotroofid tüüpiliselt oksüdeerivad energia saamiseks kas vesinikku või väävliühendeid. Looduses elavad psührofiilsed mikroobid merevees, külmunud mullas ja toiduainetes. Toiduained riknevad peamiselt tänu neis paljunevatele mikroobidele. Madalate ja kõrgete temperatuuride mõju mikroorganismidele saab kasutada ära toiduainete säilitamiseks. o keetmine, o autoklaavimine temperatuur tõuseb üle 100 kraadi.
kahjustatud valkude struktuuri. Nn. kuumashokivalgud (heat shock proteins) Hüpertermofiilid Topt on üle 80 oC ja nad võivad kasvada temperatuuril kuni 116°C. Neid saab isoleerida merepõhja avanevatest kuumaveeallikatest, kus on kõrge rõhk ja vesi ei kee ka üle 100 kraadi ulatuvatel temperatuuridel. Hüpertermofiilide elupaigad on sageli anaeroobsed (hapnik lahustub kuumas vees halvasti). Enamus hüpertermofiile on kemolitoautotroofid tüüpiliselt oksüdeerivad energia saamiseks kas vesinikku või väävliühendeid. Arvatakse, et T ülemine piir, mille juures veel bakterid elada saavad, võiks olla 150°C. Kõrgemal temperatuuril kahjustuksid biopolümeerid, ka DNA. Ka väikesed biomolekulid (näiteks ATP) ei ole kõrgel temperatuuril stabiilised. ATP ja NAD pooleluiga on 120 kraadi juures 30 min, kõrgemal temperatuuril väheneb see kiiresti. Esimene kirjeldatud hüpertermofiil oli Pyrodictium occultum
murranguvöönd) hürdotermaalsete lõõride läheduses (2,6 km sügavusel). Taolisi ilma soole ja suuta usse oli kirjeldatud juba varemgi, kuid ei seni ei olnud teada kuidas nad võiksid toitu omastada. R. pachyptila lähemal uurimisel selgus, et nad omastavad toitaineid endosümbiootilistelt bakteritelt. Histoloogiliste ja ensümaatiliste analüüside tulemusena selgus, et endosümbiontideks on väävlit oksüdeerivad kemolitoautotroofid. Endosümbiondid kasutavad redutseeritud väävliühendeid, mida on palju hüdrotermaalsete lõõride läheduses, CO2 fikseerimiseks, millest sünteesitud orgaanilisi ühendeid kasutab toiduks ka R. pachyptila. Bioluminessents. Vibrio fischeri & Euprymna scolopes (pisiseepia). Paljud meres elavad loomad omavad biolumisessentsi võimet ja vähemasti pooled neist toodavad valgust tänu sümbioosile bakteritega perekonnast Vibrio või Photobacterium
k. vee aereerimisel nitritiks ja nitraadiks. · Nitraat redutseeritakse edasises heitvee anaeroobse töötlemise l. käigus gaasilisteks produktideks. · Osalevad ka denitrifitseerijad bakterid. ii. Vingugaasibakterid e. karboksidobakterid · Aeroobsed bakterid, kes saavad kasvada CO kui ainsa C- ja m. energiaallika arvel. · Nad on fakultatiivsed kemolitoautotroofid. Lisaks CO-le n. oksüdeerivad nad ka org. ühendeid (org. happed, alkoholid) ja H2. · Sageli vaadeldakse neid kui H-bakterite alarühma. Looduses väga olulised kui kütuste põlemisel moodustuva CO o. kahjutustajad. i. Sulfaadi redutseerimine · vulkaanilised gaasid · valkude lagundamisel roisubakterite poolt · "sulfaatne hingamine" -e` lõppaktseptor SO4 2-
annaabi.ee 
