(kJ/mool või kcal/mool?; märk?), mis võimaldab sünteesida 1 mooli ATP? -30,5kJ/mool 1cal= 4,2J -7,3kcal/mool 8. Selgitage erinevate organismide sarnasust ja erinevust metabolismi alusel. Esitage organismide klassifikatsioon a) süsinikuallika järgi b) energiaallika järgi c) hapniku tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. Klassifikatsioon Süsiniku allikas Energiaallikas Fotoautotroofid CO2 Valgus Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega,
Nimetage, millised ensüümid osalevad nitraadi kaheastmelisel taandamisel ammooniumiks ja kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. Nitraadi reduktaas . Nitriti reduktaas . 5. Selgitage lämmastikutsükli põhjal terminite ,,nitrifitseerimine" ja ,,denitrifitseerimine" tähendust. Nitrifitseerimine ammooniumi oksüdatsioon nitraadiks nitrifitseerivates bakterites (kemoautotroofid), kus see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks. Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad hapniku asemel elektronide aktseptoritena. Sel viisil toimub N 2 tagastamine atmosfääri. 6. Millises vormis (mille koostises) olevat lämmastikku on võimeline omastama valdav enamus organisme? NH4+ - koostises. 7. Ammooniumi lülitumine orgaanilistesse molekulidesse toimub põhiliselt kolme tüüpi reaktsioonide abil.
(eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest. Autotroofseid organisme on kahte liiki: fotoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia päikesest) ja Kemoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia keemilise ühendite lagunemisel). Toodavad kogu eluks vajaliku orgaanilise aine ise ning ei sõltu energia saamiseks teistest organismidest. (On toiduks heterotroofsetele, näiteks taimed. Kui puudksid heterotroofsed, siis ei oleks maal ka hapniku ja muid vajalike aineid eluks meile loomadele) 11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut
Maailmamere elupaigad. Pelagiaal veekogu veemassiiv organismide elupaigana. Bentaal veekogupõhi organismide elukeskkonnana. Pelagiaal: · Epipelagiaal maailmamare ülemine valgusrohke (eufootiline) veekiht, milles areneb fütoplankton; 5 · Batüpelagiaal maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Ei ole päikesevalgust ega fotosünteesivaid organisme. Organanilist ainet loovad kemoautotroofid; · Abüssopelagial maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht. Allpol batüpelagiaali. Ei ole päikesevalgust ega fototroofseid organisme. Jaguneb abüssopelagiaaliks (kitsamas tähenduses) ja ultraabüssopelagiaaliks (kõige sügavama vee kohal). Bentaal: · Litoraal mandrilava ehk selfi kohal; · Batüaal kreeka keeles bathys sügav. Ookeani ja merede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd 200-3000m sügavusel peamiselt mandrinõlva
Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid, ained fotosünteesivad bakterid Fotoheterotroofid Orgaanilised Valgus Orgaanilised ained Purpursed ained mitteväävlibakterid Kemoautotroofid C02 Redoksreaktsioonid Anorgaanilised Nitrifitseerivad bakterid, ained: H2, H2S, vesiniku-, väävli- ja NH4+, N02-, Fe2+, rauabakterid Mn2+ Kemoheterotroofi Orgaanilised Redoksreaktsioonid Orgaanilised ained Kõik loomad,
Seda armastavad bakterid. Tema saatus sõltub sellest, kui kiiresti bakterid suudavad teda lagundada. Detriit on suhteliselt väärtuslik toiduressurss, mida kasutavad lagundajad. Mikroobne võrgustik Viirused ei ole organismid sõna otseses mõttes, kuid nende mõju on tohutult suur, sest nad on väga arvukad (107 isendit cm3). Nad on võimelised nakatama. Võivad teha lõpu kokolipofooridele (väikesed vetikad). Bakterite hulgas on tohutu mitmekesisus. Jagunemine: kemoautotroofid (nitrifitseerivad bakterid saavad eluksvajaliku oksideerides ammooniumi nititiks ja seejärel nitraadiks. Autotroofsed organismid) organotroofid (tüüpilselt heterotroofsed, kes võivad kasvuks kasutada mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Põhilised, kes hakkavad ründama orgaanilist detriiti, mis ülevalt alla poole pudeneb). Reinholsi efekt: vesi tundub väga viskoosne, kuid ainult näiliselt. Funktsionaalses ökoloogias klassifitseeritakse ainurakseid pigem toidu kui suuruse järgi
gradienti võimaldab elektrokeemilise gradiendi loomine ATP-aas prootonpumba abil. Fotosüntees Autotroofid kasutavad oma organismi ülesehitamiseks ja elutegevuseks ainult anorgaanilist ainet, heterotroofid orgaanilist materjali (substraadi erinevus). Fototroofidele on primaarseks energia-allikaks valgus, kemotroofid kasutavad energia-allikana keemiliste sidemete energiat. Teistest eluvormidest täiesti sõltumatud on fotoautotroofid (maismaataimed, vetikad, fotos bakterid) ja kemoautotroofid. Fotoautotroofse eluviisi aluseks on fotosüntees, mille käigus toimub orgaanilise aine primaarne süntees, substraadid - CO2 ja H2O ja energiaks valgus. Fotosünteesi toimub 400- 700 nm, mis neelduvad klorofüllimolekulis (4 pürroolituuma ja Mg). Klorofülli ja taimelehe neeldumisspektrid erinevad ükseisest, kuna lehes sisaldub mitmete (s.h. kollaste) pigmentide segu. Siiski pole fotosünteetiliste pigmentide süsteem kohandatud maksimaalseks päikeseenergia neelamiseks.
1. Lämmastiku omastamine tähendab oküdeeritud vormide (N2; NO2 ; NO3 ) taandamist NH4 -ks. + Lämmastiku fikseerimine on atmosfääri N2 taandamine NH4 -ks nitrogenaasi kompleksi abil mõningates prokarüootides, nagu tsüanobakterid. Nitrifitseerimine ammooniumi oksüdatsioon nitraadiks nitrifitseerivates bakterites (kemoautotroofid), kus see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks. + - - NH4 NO2 NO3 Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad hapniku - asemel elektronide aktseptorina (NO3 N2). Sel viisil toimub Lämmastikuringe N2 tagastamine atmosfääri.
populatsiooni, kuid geenialleelide sagedused on teised sarnaselt asutajaefektiga. Sel juhul nimetatakse seda pudelikaelaefektiks. Lisaks geenialleelide sageduste muutumisele suureneb inbriidingu oht ja seega homosügootsus. 16. Autotroofid, nende roll looduses? Autotroofid on organismid, kes ei vaja oma elutegevuseks eelneva orgaanilise aine olemasolu, nad on võimelised seda ise kättesaadavatest anorgaanilistest ainetest sünteesima. Autotroofe saab jagada kahte rühma: kemoautotroofid ja fotoautotroofid. Autotroofe võib nimetada ka produtsentideks või maakeeli tootjateks. Ilma autotroofideta poleks heterotroofidel miskit süüa, ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Autotroofsed organismis võtavad keskkonnast vaid väheseid toitaineid ja neid reeglina puhaste ioonide kujul. Autotroofid võtavad oma keskkonnast lihtsaid anorgaanilisi aineid nagu vesi, süsinikdioksiid
ja mned kemolitotroofid Vvli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne vvel redutseeritakse vvelvvli redutseerimine SS oksdeerimine H2S oksdeerimine vesinikuks Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib vvelvesinik Redutseeritud vvlihendite oksdatsioon Anorgaaniliste vvlihendite oksdeerimine annab piisavalt H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus,
Klorofülli aitavad lisapigmendid, kromoplastid, mis jagunevad kahte rühma: 1) Kartonioidid – neelavad hästi kollast/punast valgust 2) Ksantofüllid Nad akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranž või punane värvus. Meelitavad kohale tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Nad on võimelised ergastunud elektrone klorofüllile edasi andma. UV valgust ega FR valgust ükski pigment neelata ei suuda! Fotoautotroofid – saabad energia päikeselt Kemoautotroofid – kasutavad keemilise energia allikaid 4 PARi globaalne kättesaadavus varieerub Eesti – 0.84 Ekvaatoril – 2.1 PARi intensiivsus varieerub kuni 2 korda!! Samal laiuskraadil: maismaal 1.68 (kõrbes) vees 2.1 Liivatormide tõttu on atmosfäär kõrbete kohal veidi udune ja seetõttu ja pilvisem, sest pilve
annaabi.ee 
