vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia
Suomen raha euro (EUR) Juhla- ja merkkipäivät Uudenvuodenpäivä, Pitkäperjantai, Pääsiäispäivä, (Taulukko) Juhannuspäivä, Itsenäisyyspäivä, Joulupäivä Luonto, joet, järvet Suurin järvi on Saimaa ja syvin Päijänne. Kemijoki on Suomen pisin joki, pituutta sillä on 550km Suomen maakuntia Ahvenanmaa, Etelä-Karjala, Etelä-Pohjanmaa, Etelä-Savo, Keski-Suomi, Lappi Elinkeinoelämä Milectra, Rimi, K-Rauta Tyypillistä ruokaa
ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel 5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas.
Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. *Üle 60 000 järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. * Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). *soine- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt Pohjanmaal ja Lapimaal. *Okasmetsad, peamiselt mänd ja kuusk. 1/3 riigist ongi mets. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. *~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont.
kauppias kaupmees, müüja kaupunginosa linnaosa kaupunki linn kautta kaudu kaveri kaaslane, sõber kehua kiita keittiö köök keittää keeta kelakortti haigekassakaart keli teeolud kello kell kelvata kõlvata, sobida Kemijoki (joen nimi) Kemijoki (jõe nimi) kenkä king kenkäkauppa kingakauplus kerma koor kerrata korrata kerros korrus kerrostalo korrusmaja, korruselamu kerrostaloasunto korruselamu korter kerta kord kertoa jutustada kerätä koguda, kollektsioneerida
Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused
(m3/sek) Neeva (Venemaa) 74 281 2530 Wisla (Poola) 1047 194 1080 Oder (Poola/Saksamaa) 854 118 574 Nemunas (Leedu) 937 98 616 Daugava (Läti) 1020 88 678 Narva (Eesti/Venemaa) 75 56 399 Kemijoki (Soome) 550 51 556 Göta (Rootsi) 93 50 575 --- 67 Niisuguse veereziimi tõttu on ainulaadne ka Läänemere ökosüsteem. Mere põhjapiirkondi, mis on kuni pool aastat jää all, täidab peaaegu mage vesi. Samuti erineb vee soolsus erineva sügavusega kihtides. Soolane vesi on raskem ja vajub allapoole. Seal püsib see pikemat aega
annaabi.ee 
