W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau USA president Woodrow Wilson Türgi ja teiste riikide iseseisvumine Türgis tõusid esile rahvuslased koos kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu vastu Antandi toetusel viis Kreeka omad väed Türgisse, kuid sai sõjas lüüa 1922.a Kukutasid ülestõusnud sultan ning 1923.a sai Türgist vabariik, mille presidendiks sai Mustafa Kemal Uuenend riik sõlmi uue rahulepingu, mispeale sai ta osa kaotatud aladest tagasi Iseseisvus Iirimaa, Põhja-Iirimaa ja Suurbrittania koosseisu Esimese maailmasõja tagajärjed I ms oli katastroof Hukkus 10miljonit inimest
Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres'i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral Mustafa Kemaliga alustasid seepeale ülestõusu, et saavutada rahulepingu tühistamine. Samas viis Kreeka oma väed Antandi nõusolekul Türgisse. Algas sõjategevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma. 1922. aastal kukutasid Türgi rahvuslased sultani võimu. Uus valitsus sõlmis Antandiga uue rahulepingu, millega türklased said osa loovutatud alasid tagasi. 1923. aastal kuulutati välja Türgi vabariik ning selle esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal.
paarikümne aasta präast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mis kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvasteliidust jäi aga välja mitmed tähtsad riigid nt. Ameerika Ühendriigid. Rahvasteliit ise osutus ebatõhusaks. Türgis tõusid rahvuslased kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu allkirjastanud valitsuse vastu üüles. 1922. aastal kukutasid ülestõusnud sultani ning 1923. aastal kuulutati välja vabariik, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Türgis käivitati ka ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida.Uute riikide tekkimine Lagunenud impeeriumite röhutud rahvad asusid oma riike looma. 6. detsember 1917 iseseisvus Soome, 16. veebruar 1918 Leedu ja 24
kalda ja Galliopoli poolsaare. · Türgi väinad kuulutati avatuks kõikide riikide kauba ja sõjalaevadele nii sõja kui ka rahu ajal. · Väinade haldamiseks loodi Väinade Komisjon võitjariikide esindajatest. Komisjonil oli õigus tegutseda Türgi valitsusest sõltumatult. · Sisuliselt oleks Sevres'i rahuleping muutnud Türgi poolsõltuvaks riigiks. Sellega ei leppinud "NoorTürgi" liikumine eesotsas kindral Mustafa Kemaliga, kes 1922. aasta augustis alustas sõjategevust sultanivalitsuse ja Türgis peremehetsevate liitlasriikide valitsuste esindajate vastu. Sõjategevus oli noortürklastele edukas ning 12. oktoobril 1922. aastal olid Marjanne Priidik 12.c klass liitlased sunnitud tegema vaherahu, mille kohaselt Sevres'i rahuleping kaotas toime. Uue rahulepingu sõlmimiseks toimus 1923. a
*pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia-Horvaatia-Sloveeni kuningriigile *demilitariseerimine (kuni 20 000 meest) *maksma reparatsioone >Trianoni rahuleping Ungariga *pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale *demilitariseerimine (kuni 35 000 meest) *maksma reparatsioone >Sevres'i leping Türgiga *nägi ette riigi tuumikalade kärpimist =>rahulolematus, 'Noor-Türgi' liikumine eesotsas Mustafa Kemaliga 4 Rahvasteliidu loomine 1920 >algatajaks USA (kuid lõpuks jäi ise liidust välja, sest senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut) >eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest >õnnestumised: *oli riikidevaheliseks kõrgeima taseme suhtlusorganiks *oli eelkäijaks ja õppetunniks ÜRO loomisel
põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvastaliidust jäid aga välja mõned maailma võimsamad riigid, mistõttu osutus Rahvasteliit ebatõhusaks organisatsiooniks. Türgi sündmused: Rahvuslased tõusid eesotsas kindral Mustafa kemaliga rahulepingu allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed seepeale Türgisse, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1922.a kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. aastal välja vabariigi, mille presidendiks saigi Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal käivitas Türgis ulatuslikud reformid, et riiki moderniseerida.
Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
annaabi.ee 
