silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr arenes; toetus barokist pärit kelmiromaanile, milles oluline olustik; looduslähedus; Prévost "Manon Lescaut". S. Richardson- ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa"- kiriromaanid. H.Fieldind- lõi ing realistliku romaani; ,,Joseph Andrews"; hindas in looduslähedust, loomulikkust. L.Sterne- ,,Tundeline teekond läbi Pr ja It" Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli religioosseid elamusi; J.Thomson- "Aastaajad". Kalmistuluule- Laiendas sentimentaalset
kas on päris aadlik; Melibea kuulub keskklassi. Calisto põleb armuvalus, ning palkab oma teenrite kaudu kupeldaja Celestina, kellest kujuneb peagi teose peategelane (sest ta on filosoofiline tegelane, filosoofilised pikad kõned. Jutustab armastusest ja selle loomusest väga värvikalt, looduslik armastus.). Lope de vega "Dorotea", dialoogivormis, oma armastusest. Realismi algus hispaania kirjanduses. Väga lähendane kelmiromaanile (ühiskonna madalamasse ossa kuuluvad inimesed kelmid, petised). Esimene hispaania kelmiromaan "Tormese Lazarillo elukäik" (le Tormes)(1554) (Jüri on ise tõlkinud eesti keelde 1980ndatel). Autor ei ole teada, ilmus erinevate autori nimede all. Oletatakse, et see võis olla mingi varasem variant, aga oli läinud kaduma. Kogus palju kuulsust, rahvaraamat. Arvati, et autor oli humanistlike vaadetega. Seda hakati tsenseerima ja teatavad episoodid keelati ära, kuid siiski see
romaanides näidati elu sõltuvust maistest teguritest ja ühsikonnast. Kui rüütli ja lamburiromaanides keskenduti kangelase isiklikule elule siis realistlik romaanitüüp võtab kriitilise vaatluse alla konkreetse (ajaloolise) ühiskonna, mis kangelase eluteed mõjutab. · Realismi alguseks on teos ,,Celestina". Kujutab üksikasjalikult esimesena ühsikonna madalat poolt, põhjakihti; teos on vahetu eelkäija 16. saj keskel Hispaanias tekkinud kelmiromaanile. Francois Rabelais · Nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. · Peateos ,,Gangantua ja Pantagruel". · Oli nooruses algul mungaks, siis õppis arstiteadust, siis tegutses arstina ja suhtes humanistlike ringkondadega. Tõuke peateose kirjutamisest sai anonüümselt ilmunud rahvaraamatust ,,Tohutu suure hiiglase Gargantua suured ja hindmatult väärikad kroonikad." Rabelais avaldas sellele varjunime all järje "Ülikuulsa Pantagrueli,
väga olulisel kohal. Tema luuletuses kohtab rämedat otseütlemist. Kõige tuntum luuleosa on satiiriline. Hispaania jääb selgesti 17.sajandil varju, tõusevad Prantsusmaa ja Inglismaa. Gongora eelistas eemalolevat positsiooni, teda ei huvitanud see, mis poliitikas toimus. 12.10.10 Kultuuriline õitseng baroki raamides jätkus kuni 17.sajandi teise pooleni. Igasugune jutustuslik proosa, algab 16.sajandi teise poolega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" oli algus kelmiromaanile. On loetud Hispaania kirjanduses millekski erakordseks. Ilmus 1554, läbi sajandite püsinud ilma autorita. Ei saa võrdsustada teiste rahvaraamatutega, sest ei olnud nii primitiivne. Novela picaresca. Tormese Lazarillot pole veel teoses määratletud kelmina. Kelmiromaan madaldab pastoraalromaanide maailma, paneb vastuollu igapäevase tegelikkusega. Kelmiromaan saab realistliku romaani üheks peamiseks tunnuseks. Jutustus on tagasivaates, tegelane jutustab oma senist elukäiku.
huumorist puudub igasugune meelekibedus. Teos on ülesehitatud proportsioonitundega. Fieldingit loeti veel 19.sajandi keskel agaralt. Ta kasutab oma kangelaste loo jutustamiseks hästi keerukat süzeed. Tuleb ette igasuguseid seiklusi, mis teevad teose põnevaks. Sellisel teosel on mitu liini ja teda seob tervikuks reis. Ja see ei ole merereis, vaid reis mööda Inglismaad. Topograafilise romaani alge. Fielding on see, kes otseselt osutab Cervantesele ja tema kaudu ka laiemas plaani kelmiromaanile. Fielding on võtnud Cervantesi ,,Don Quiote" põhitooni omaks ja kasutanud seda omal viisil. Mõtteplaanis on selle romaani põhisisuks pahempidi pööratud romaan. Pakutakse välja 2 noormeest, kes on seatud ümberpööratud suhtesse. Eesti kirjandusest saame tuua näite sama asja kohta Oskar Lutsu (Toots ja Kiir). 2 vastandlikku tegelast. Lähevad mööda maad rändama. Fieldingi põhiteeme on vastuolu tegeliku ja näiva vahel. ,,Tom Jonesi" laadsete teoste poole pöördub 18