laulda, teha akrobaatikat, esitada pantomiimi.Kõigiks näitlejaiks olid mehed. Trupp koostati alati kindlat rolli mängivaist näitlejaist, see oli eluaegne maskeering, elati rollis. Trupp võis koosneda 5-25 mehest. Mõjutasid suuresti Euroopa teatrit. Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on siiski sümboolika ja allegooria jõuline laienemine, teadlik püüdlus suurtele üldistustele.
Kelm pääseb isanda eraelule lähedale ja autor saab tema kaudu koguaeg ühiskonda paljastada. Kolmas tuntuim kelmiromaan Hispaanias kuulub Quevedole. Üks kõige tuntuim Quevedo proosateos ilmus 1626 (mahult üsna väike), ,,Vida del buscon llamado don Pablos" Kujutas võimalikult värvikalt inimese ja ühiskonna allakäiku. Quevedo teine oluline proosateos on ,,Sueos", proosa satiiri tipp. Koosneb mitmest erinevast osast. See ei ole romaan, vaid satiiride kogumik. 17.sajandil kirjutati kelmiromaane veidi üle 10, massikirjandus ta polnud. Nende hulgas on vaid üksikud teosed, mis väärivad tähelepanu. Vähehaaval hakkas kujunema ka olustikuliseks ajalooliseks seiklusromaaniks. Taheti lugejat köita võimalikult värvika seikluslikkusega. Marcos de Obregon oli enne Quevedo ,,unenägusid". ,,Vicente Espinel"- tuleb sisse natuke ka vaimne ja kultuuriline külg. ei lähe kaasa pahega ja moraalse languse maailmaga. ,,Estebanillo Gonzalez", autor ei ole teada. 17.sajandi keskel ilmus.
Seal otsustab, et ta elu peab muutuma ja hakkab paremaks inimeseks. On samuti madalast ühiskonnakihist pärit, palju peremehi, seiklusi on natuke rohkem. Moraalne vaatepunkt (aeg on baroki piiril), tema (autori) enda elukäik näitab moraalitut elukäiku. Jutustajal on moraalne vaatepunkt. 2 tasandit seiklus (mis Quzmaniga juhtub); seikluste vahele on põimitud moraalne kommentaar (palju näiteid, kommentaare). Seiklus on katkestatud moraalsete kommentaaridega. Hispaanias on kelmiromaane kirjutatud umbes 15. On olnud ka naistegelasi Picara Justina; Justa Kurfeldt. Vicente Espinel kelmiromaanilaadne teos ".. de Origen". Kujunemisromaan räägin noore inimese kujunemisest ühiskonnast, kuidas ühiskond teda mõjutab, kuid ta ei lase väga ennast sellest mõjutada ja püüab säilitada oma loomuslikku kutsumust. Franciso de Quevedo(1580-1645), kirjutas mitmeid proosateoseid kelmiromaan
ehkki sõna ,,kelm" ei ole veel kusagil nimetatud. Picaro näppama. Siit pikareskne romaan. Päris mõjukas romaaniliik, mis tulnud välja 20. sajandisse. Kujutatud tegelikkus on täielikult erinev rüütli ja pastoraalromaani omadest. Tormese jõgi sellelt Elu jõelt on pärit Lazarillo. Kogu sündmustik toimub algusest peale ühiskonna kõige madalamas osas. Rõhutatud, kuidas maine, matreiaalne ümbris mõjutab tegelast. Esimene asi, mis seda tegelast tõukab on nälg. Enamik kelmiromaane on kirjutatud esimeses isikus ehk mina-jutustustena. Kujutluslik autobiograafia (mitte autori reaalne elu). See annab vast ehtsuse mulje. Algab mingist pöördepunktist, siis tagasivaade senisele elule. Bioloogiliselt ebaküpse tegelase elukäik. Ta on kõige enam ümbruse mõjudele alluv. Jutustus algab selles toeses hetkest, kus ta on jõudnud rahuliku elujärje peale ning hakkab jutustama möödunud elukäigust. Vahetu minevik, kus autor on läbi kogenud. Ümbruse puhul
seikleb ühiskonna madalaimas osas, kus ta pole maistest tegureist vaba, vaid just sõltub neist sünnist saati. ,,Kangelane" sünnib vaesesse perre ja tihti satub juba väiksena laia maailma, tunneb häda ja viletsust, mis teda tegudele ajendavad. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest, kujutades enamasti ajaloolist kaasaega. Siit saab alguse uusaegne kaasajaromaan. Kelmiromaane jutustatakse mina-jutustusena. Kelmiromaan kujutab peategelase autobiograafiat. Olles harilikult jõudnud murranguni, jutustab peategelane ise tagasivaatavalt oma eluteest. Mina-jutustus jätab tõepärase ja usutava mulje, samas on raskem kindlaks teha, kus tegelane kõneleb ja kus kõneleb hoopis autor, mis tema-jutustuses oleks arusaadav. Kelmiromaan jutustab enamasti poisi- või noorukiea seiklustest
annaabi.ee 
