Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata
varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE.
Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Eriti huvitavad on 19.sajandist pärinevad kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos- ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare"
(läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Sarnasused: Nad on mõlemad riistapuud kaugemale vaatamiseks , mis koosnevad optika süsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. 14. Millal tekkis päikesesüsteem? Päikesesüsteem tekkis ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. 15. Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast! Kuidas neid liigitatakse? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Liigitakse: · Avastamise ajaloo järgi · Koostise järgi · Suuruse järgi · Kauguse järgi Päikesest · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes 16
Antud juhul on tarvis muuta ahju temperatuuri kindlaksmääratud graafiku järgi. Materjali töötlemise tehnoloogilises protsessis nõutavad temperatuurimuutused kantakse graafikule;horisontaalteljele paigutatakse termilise töötlemise aeg ja vertikaalteljele nõutav temperatuur. Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle ahju temperatuur. Hoova vertikaalses väljalõikes asetseb mõõteriista osuti, mis termopaari kaasabil mõõdab ahju temp. Juhul kui esineb mittevastavus nõutava ja tegeliku temperatuuri vahel, puutub osuti
BPA avarii-(üleujutus-)relee Lülituse kohaselt toimub pumba sisse- ja väljalülitamine reservuaari veenivoo järgi. Kui nivoo langeb valitud alampiirini sulgub nivoorelee kontakt P ja annab toite automaatjuhtimise relee PY mähisele. Kui pump on veega täidetud, siis veerelee BP kontakt on suletud ning rakendub liinikontaktor . Samaaegselt saab toite ajarelee PB1 ning käivitab kellamehhanismi, mille seatud aeg on veidi pikem kui vajab pump normaalseks käivituseks. Käivituse lõpul peab pump arendama piisavat survet, et rakenduks surverelee Pning tema kontakt (NB! Selle ja kolme tema all asuva kontakti tähis on kirjutatud kontakti alla!) katkestaks mootori avarii-väljalülituse relee PA1 toiteahela. Seega on kindlustatud, et liinikontaktor ei lülitu välja enne kui on lõppenud ajareleel PB1 seatud aeg
asimuuti) ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Teleskoobi kinnitusviisi järgi jagunevad monteeringud: Saksa monteering - teleskoobi polaartelg toetub alussambale ning kannab sellega ristuvat käändetelge, mille ühes otsas on teleskoop, teises aga viimast tasakaalustav raskus. Kahvelmonteering - polaartelg jaguneb kaheks haruks ("kahvliks"), millede vahele kinnitub käändetelg koos teleskoobiga.
Ül 1. Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kui nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõike pindala on 50 mm2 ja voolutugevus on 3,2 A. 2. Kas 220-voldise pingega elektrivõrku võib lülitada elektriseadet, millele on kirjutatud 1) 15 Ω ja 6 A; 2) 30 Ω ja 5 A; 3) 1500 Ω ja o,2 A? 3. Elektronkell tarbib voolu tugevusega 0,8 µA ja öötab pingel 1,5 V. a) Mitu elektroni läbib kella vooluringi mingit ristlõiget ühes sekundis?; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7
ning ümber horisontaaltelje (muuta kõrgust). On kõige "odavam" monteering, aga nõuab väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Fookused: Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist
palju muud vajalikku ja mittevajalikku. Tänavatel mängiti leierkasti, linnatornidel esitati terveid stseene lavastustest, lahingutest ja protsessioonidest mehhaaniliste nukkude ning mehhaanilise muusikaga. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku võis igast parema mainega trahteri mängukapist tellida metallkettale või tihvtidega rullile töödeldud populaarse muusikapala. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Erilise tähelepanu pälvivad 19.sajandist pärinev kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos-ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare"
klahvikäik muutus kergemaks, seega oli võimalik mängida orelit juba sõrmedega. Girolamo Frescobaldi (1583 1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks" oli esimene, kes hakkas orelile kirjutama muusikat kui sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal . See saal oli Assauwe tornis . Seal olid: kandled, torupillid, roopillid, hiiuakandled, lõõtspillid, karjapasunad , põispill ja parmupill . Kannel on ke elpillide hulka kuuluv muu sikainstrum e nt . Kannel on e e stla st e muistn e pill ning se d a tunnev ad ka paljud lähe m a d ja kaug e m a d rahvad.
aasta paiku plaane, et konstrueerida kindel ja ründamatu sõjavanker. Selleks ehitas ta ülekandemehhanismi ja rooliga vankri, mille käitamiseks tuli kaheksal mehel kange keerata. Veidi hiljem arendas ta välja ajami, mida võib pidada nüüdisaegse diferentsiaalajami eelkäijaks. Samuti kavandas Leonardo vedruajami ja lihtsa tuulejõuamasina. Aastal 1649 valmistas Saksamaa mehhaanik Johann Hautsch sõiduki, mille liikumapanemiseks kasutatati kellamehhanismi. Tänu sellele, et sõiduk oli populaarne erlisiste nikerduste poolest ja see, et inimesed pidasid seda saatana kätetööks, siis esimeseks luksustõlla ostjaks oli Rootsi kroonprints Karl Gustav, kes kroonimistseremoonial just seda tõlda kasutas. Peagi aga tõdeti, et vankri kestvamaks käitamiseks ei piisa ei lihaste ega vedruajami jõust. Eesmärgiga muuta soojusenergia liikumisenergiaks, hakkas aurujõudu uurima ka füüsika rajaja inglane Isaac Newton
järeltulevatele põlvedele kuueosalise töö, milles esitab aritmeetika ja elementaaralgebra teoreeme, vaeb mehaanika, perspektiivi ja proportsioonide õpetuse küsimusi. Mehaaniline kell Keskaja keerukamaid masinaid olid mehaanilised kellad. Veekelli kasutati juba alates pronksiajast. Langeva raskusega käitatava mehaanilise kella töö põhineb regulaatoril, mis kindlate ajavahemike järel peatab kellamehhanismi liikumise. Selle päritolu on ähmane. Hiinlased kasutasid ka vesirattaga käitavat kella juures regulaatorit(1088 a.). Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13. saj. Võis mehaanilisi kelli olla, kuna tähistus veekelladega ühesugune, pole võimalik selgust tuua. Varasemad kindlamad andmed spindelregulaatoritega mehaaniliste kellade kohta on
annaabi.ee 
