`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris
unenäos tenor sureb aaria lõpus, siis aga tõuseb üles, pühkides pükstelt tolmu, Beemoti elluärkamine arreteerimisel. · Meister põletab käsikirja leegitsevad kaustad Gribojedovi majas (ametliku nõukogude kirjanduse sümbol), kuid erinevalt neist Meistri käsikiri ei hävine Tõde, tõeline looming on hävimatu · Jeesus ja 12 jüngrit 12 MASSOLIT-i liiget ootamas Berliozi · äraandjad Juudas ja Aloizi, motiivid: raha ja keldrikorter (kuid epiloogis selgub, et Aloizi elab edasi ja saab varieteeteatri finantsdirektoriks!) · Pesu väel naised Varieteeteatris paljad naised saatana ballil · Juuda rahakott valuuta, mille nimel tehakse kõike, raha peitmise motiiv · Margarita eneseohverdus Saatana ballil Jesua ohverdus (tunde kestev piinarikas kannatamine; käsnaga antakse Jesuale juua käsnaga hõõrutakse Margarita põlve)
oma rumalast teost aru saanud, asus ta tüdrukut lohutama, Indrek püüdis oma sõnu tagasi võtta jutuga, et ta eksis ja jumal ikka on olemas, kuid sellest ei olnud enam abi - lõpuks lubas Indrek, et ootab Tiinat kuni jumal ta jalad terveks teeb ja ei võta ennem ühtegi teist naist, see lohutas tüdrukut - ühel hetkel Tiina kohkus ja hüüdis, et suudab ise püsti seista, mis oli tõsi, ka Indrek ja ema olid hämmingus - Tiina tundis end väsinult ja ema pani ta voodisse magama, kuid keldrikorter oli nüüd täis rõõmu ja õnne - Indrek jäi keset põrandat põlvitama, temas oli kõik sassis, samas tundis head meelt Tiina pärast, mõeldes, mida suuremat võiks ta veel teha
Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõts saab oma palga), minema hullumajast; Natasa jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovits läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margarita saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua. (mille Margarita kogemata kaotab ning Annuska leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma.) Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele
Näis, nagu võiks tõepoolest enne õhtupimedus saabuda, kui raugeb sadu. ,,Meie tunneme teid ammugi," ütles neiu, kui ta oli nihkunud juba Indrekule vastu külge, võttes õe lõdvad jalad oma rüppe, et nõnda nagu paremini köita end noormehega. ,,Saabastest ja pükstest," lisas Tiina selgituseks juurde. ,,Pea sina oma suu," ütles Molli õele. ,,Soo, või saabastest ja pükstest," imestas Indrek. ,,Me ju muud oma aknast ei näe, sellepärast," seletas Tiina. ,,Jah, meil on ju keldrikorter ja pisitillukesed aknad," ütles neiu nüüd. ,,Kui keegi läheb meie akna eest mööda, ei näe meie muud kui aga jalgu, ehk olgu siis et paned pea üsna ruudu ligi, pöörad viltu ja vaatad nõnda, siis näeb rohkem. Muidu ei näe. Ainult kui teiselt poolt uulitsat minnakse, siis paistab kõik. Aga või siis kõik teiselt poolt lähevad ja või sa alati nina vastu ruutu surud..." ,,Mina ronin ikka aknalauale ja vahin sealt, nõnda paistab paremini," ütles Tiina Indreku süles ja