Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kekmiselt" - 8 õppematerjali

Õpimotivatsiooni tõstmine
1
doc

Õpimotivatsiooni tõstmine

viisil käituma. Kui õpilased usuvad, et nad on võimelised lõpetama kiituskirjaga, siis nad pingutavad selle nimel, nad õpivad korralikult kuni nad oma eesmärgi saavutavad, aga kui inimesel puudub enesetõhusus, siis nad ei pinguta, neil on täiesti erinevad arusaamad õppimise vajalikkusest, neil on teised prioriteedid ja keskenduvad teistele asjadele ning õppimine jääb tahaplaanile. Eestis, kus kekmiselt 36 tundi gümnaasiumi klassidel on nädalas, see teeb 8 tundi päevas, jääb väga vähe aega eneseteostusele ning siit tuleb välja ka üks põhilisi õpimotivatsiooni langetajaid ­ õppeprogrammide keerukus, leidub väga palju kellele käib isegi põhikool üle jõu, rääkimata siis gümnaasiumisse sissesaamisest. Kooli ja kodu vahelist suhtlemine on kaudselt samuti õpimotivatsiooniga seotud, mida aktiivsemalt

Psühholoogia → Psühholoogia
67 allalaadimist
Linnukasvatus
2
odt

Linnukasvatus

udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades

Põllumajandus → Looma kasvatus
8 allalaadimist
Koosolekumajanduse hetkeseisust ja arengutrendidest
7
doc

Koosolekumajanduse hetkeseisust ja arengutrendidest

Majandussurutis oli läbiv teema maailma majandusega seotud aruteludes 2008. aastal. Vaieldi millal ja kui kiiresti kukuvad kokku maailma suurimad majandused. Kevadel jõuti konsensusele, et nii suurt langust siiski ei ole, vaid läbitakse periood, kus majanduse kasv on väiksemas kasvutempos. 2008 aasta teisel poolel, erinevad organisatsioonid tühistasid keskmiselt 4.1 koosolekutest, esindades vaid 8% kogu perioodi vältel. 2009 aastal on mitmed organistatsioonid tühistanud juba kekmiselt 3.4 koosolekut, esindades vaid 7% plaanitavatest üritustest, mille ühe koosoleku keksmiseks maksumuseks on 200.000 USA dollarit. 1.1 Raha väärtus Kuna rahaväärtus muutub vähe, projekteerijad ja tarnijad on rohkem hakanud tõestama investeeringutasuvust (ROI) igal kohtumisel ja igas osas koosolekul. Umbes kolm neljandikku organisatsioonidest on praeguseks läbinud teatud in-house koosolekute hindamise, järeldades, et kõige levinum meetod on ikka veel osalejate rahulolu saavutamine.

Turism → Koosolekukorraldus
34 allalaadimist
ÕHKSIDEAINED – SAAMINE-KASUTAMINE-TOOTMINE
18
docx

ÕHKSIDEAINED – SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE

OH ¿2 +CO 2=CaCO3 + H 2 Ca ¿ Kuivatamise ja CO2 rikastamise teel saab lubja kivistumist kiirendada, mille produktiks on kaltsiitkivim. Lubja omadusteks võime lugeda: tüüpiline õhksideaine, kuivades tavalises õhus on tema survetugevus 1.0 N/mm2. Lubi on nõrk sideaine võrreldes tsemendiga. Tunduvalt suurema survetugevuse annab autoklaavne kivistumine. Kustumiskiiruse järgi jagatakse lubjad: [3] Kiirelt kustuvaiks (kustumiskiirus alla 8 min) Kekmiselt kustuvaiks (8-25 min) Aeglaselt kustuvaiks (üle 25 min) Standartse katse juures näitab kustumiskiirus mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini. Lubja sorti kustumiskiirus ei mõjuta. [3] Lubi annab plastse segu, kuigi on aeglaselt kivistuv. Koostise järgi jagunevad lubjad kaltsiit- ja magnesiitlupjadeks ja kolme sorti jagatakse lubjad kvaliteedi järgi. Lubjataigna saagis näitab mitu

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
32 allalaadimist
Karula Rahvuspark
14
doc

Karula Rahvuspark

laanemetsad, mis levivad peamiselt saviliivase moreenkattega kuplistiku aladel. Karulale omaseid sürjametsi võib leida pärandkultuurmaasikku jäävate kuplite pealt, kus muld on karbonaadirikas ja läbi kuivav. Salumetsad kasvavad viljaka mullaga aladel. Kuna sellised mullad on enamasti ülesharitud, leidub salumetsi peamiselt vaid järsematel nõlvadel, mida oli raske põllumajanduslikult kastutada. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku. Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
49 allalaadimist
Geotehnika alused
17
odt

Geotehnika alused

Bituumen stabiliseerimin e Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutumisel. Esamasti on tegemist jämedateralise sõmermaterjali lisemisega. Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus. Lubistabiliseerimisek sobivad kõik pinnased, milles on mölli osakesi (0,063mm) üle 20 % Sõltuvat pinnase veesisaldusest võib kasutada nii kustutamata kui ka kasutatud lupja. Lubja kogus on nõrgalt ja kekmiselt seotud pinnaste puhul umbes 5%, tugevalt seotud pinnastel oluliselt kõrgem -15 kuni 20 % Suur savi sisaldus vajab hüdroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, ki kogus on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevoo. Tulemuseks on külmakelisuse suurenemine. Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat. Kavartspeenpinnased koos mõõduke savisisaldusega on sobivad

Geograafia → Geoloogia
10 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi. Pikemas perspektiivis, sest looduslikud muutumisprotsessid on ise aeglased. Kriitiline kontsentratsioon ­kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke. Maanteetransport Suur mõju keskkonnale ja inimese tervisele, sest heitgaase: · Suurtes kogustes · Paljudest allikatest · Väga erinevaid gaase Kekmiselt 11% moodustab heitgaasis CO2 . Suuremas koguses veel molekulaarset lämmastikku ja veeauru. Suurem osa kahjulikest heitgaasidest on ülejääva 3-4% gaaside hulgas: · CO-vingugaas 23 · NOx ­lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO ­ domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
670 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi. Pikemas perspektiivis, sest looduslikud muutumisprotsessid on ise aeglased. Kriitiline kontsentratsioon ­kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke. Maanteetransport Suur mõju keskkonnale ja inimese tervisele, sest heitgaase: · Suurtes kogustes · Paljudest allikatest · Väga erinevaid gaase Kekmiselt 11% moodustab heitgaasis CO2 . Suuremas koguses veel molekulaarset lämmastikku ja veeauru. Suurem osa kahjulikest heitgaasidest on ülejääva 3-4% gaaside hulgas: · CO-vingugaas 23 · NOx ­lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO ­ domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites

Ökoloogia → Ökoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun