ööbimiseks valitud kohtadesse. Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast. Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded. Esimeseks etapiks jalgrattamatkal on sõit Otepäält Kekkose matkarajale – 11km. Üks matkajuhtidest sõidab ees, teine viimasena taga. Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad
Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995. liitus Soome Euroopa Liiduga Euro vastu võtmine Urho Kaleva Kekkonen
• Midagi näljakustutuseks • Esmaabivahendid ÜLDINE LOGISTIKA • Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle • Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus:
Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5. Vastseliina Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1. Karula RP Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid. 2. Otepää suusatamine, sport, mäesuusakeskused, K90, Pühajärv, talvepealinn, kekkose rajad ja saun. 3-4. Sangaste ja Taagepera loss kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi. 5. Barclay de Tolly mauoleum vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP soode ja metsade kaitseks
56.Soome oli II MS tulemusena pigem võitja 57.Mannerheim oli Soome sõjavägede ülemjuhataja II MS ajal 58.Risto Ryti oli Soome II MS aegne president. 59.NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3
Oma ettevaatlikust ÜRO-poliitikast hoolimata võttis Soome algusest peale osa ÜRO rahukaitseoperatsioonidest ja saatis vabatahtlikud Suessi kanali piirkonda. Neutraliteedipoliitika propageerimisel oli suur tähtsus riiklikel visiitidel. Esimene vistiit Rootsi. Lama üheks põhjuseks NL lagunemine. 1952 Helsingi OM 1955 Soomest sai ÜRO liige 1975 ETYK (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö konverents Soomes) 1995 EL liige 2000 Halonen presidendiks 2002 - euro 29.Paasikivi-Kekkose liin. ,,soometumine" Paasikivi ettevaatlik, passiivne neutraliteedipoliitika hakkas vähehaaval muutuma Kekkose aktiivseks neutraliteedipoliitikaks, Paasikivi-kekkose jooneks. Soome vajas oma neutraliteedile rahvusvahelist tunnustust, mis eeldas aga teatud poliitilist kaugenemist NLst. 30.U. K. Kekkose-aegne Soome. Viiekordne ja kõige pikemalt ametis olnud president. 1956 sai presidendiks Kekkonen. Soomes oli sel ajal üldstreik, sest hindu tõsteti, aga palgad jäid samaks.
8. Kas on rajatud matkaradasid? Matkamiseks on ette valmistatud järgmised matkarajad: Pühajärve matkarada viib avastusretkele eesti ühe omanäolisema järve lähiümbrusesse. Raja pikkus on 12 km. Pühajärve tunnetusrada pakub võimalust avardada erinevate meelte kaudu oma teadmisi loodusest. Rada on 1,5 km pikk ning kulgeb Pühajärve lõunakaldal. 16 Kekkose rada pakub võimalust matkata Kääriku ümbruse metsateedel ning külastada raja kõrvale jäävat Harimäe vaatetorni (kõrgus 24 m). Kekkose rada on 14 km pikk ning see on suunatud suvel jalgsi- ning talvel suusamatkajatele. Rada saab läbida ka jalgrattaga. Otepää-Kääriku matkarada annab võimaluse liikuda mööda erinevaid küla- ning metsateid pidi Otepäält- Käärikule ning vastupidi. Rada saab läbida rattaga või jalgsi ning see on 15 km pikk.
annaabi.ee 
