Eelmine aasta toimus ka väga korda läinud üritus ,,Teeme ära 2008" kus ma ka ise osalesin. Aitasime koos perega koristada Tallinna ümbrust. Kokku koristati kogu eestipeale umbes 10 000 tonni prügi ja seda rohkem kui 50 000 inimesega. (TEEME ÄRA 2008) (Nafta reostus meres) (prügi reostus kalda ääres) (Lahemaa rahvuspark) Kasutatud allikad: http://www.greengate.ee http://www.teeme2008.ee "Muutuv kekkond ja tervis"Tallinna Tehnika Ülikool 1993 "Globaalsed keskkonna probleemid"Tallinna Tehnika Ülikool 1993 "Inimene, ökosüsteem ja kultuur"kirjastus"PERIOODIKA" Tallinn 1976 Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999 www.Google.ee
3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand Nt: Valgejänes, Halljänes 8)Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt: Mets, Meri, Järv, Jõgi, Raba Ökosüsteeme uurib ökoloogia Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. 1)AUTOtroofid 2)HETEROtroofid Isetootjad Vajavad valmis orgaanilisi aineid keskkonnast Nt: Vetikad Nt: Inimesed, seened, Loomad 3)AINEVAHETUS Organism võtab keskkonnast toitaineid ja hapnikku ja eraldab tagasi süsihappegaasi ja jääkaineid.
Fosfor on enamasti setetes, kivimites ja mullas. Mulla või kivimite lagunemisel tekib fosfaat PO . See lahustub vees mida taimed ja mikroobid omastavad. Seda kasutatakse oma kudede ülesehitamisel. Tekib jällega varies kus läbi lagundajate tekib fosfaat mis satub mulla osakestesse. Fosfaadiga püsivaid ühendeid mulles mooduatavad Ca, Fe, Al, Mg. Kui nad lagunevad läheb fosfaat uuesti ringlusesse. Olulisem osa on raud, mis mooduatab raudfosfaadi. Raua valents peab aga olema 3. Kui kekkond muutub anaeroobseks saab raud 2-ks. ja ja vabaneb fosfaat. Aeroobses keskkonnas vabanemist ei toimu. Eriti oluline on see järvedes. Seal setib setetesse fosfaat raudfosfaadina. Kui järve põhjasetted muutuvadanaeroobseteks vabaneb fosfaat vette. See aga võib põhjustada eutrofeerumist, täiendava orgaanika kasvu ja seda rohkem anaeroobsemaks veekogu muutub. Selle tulemusel järv hävitab ennast.Veekogu keskkond peab jääma aeroobseks
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h.
0-järu vabanemiskineetika toimeaine vabanemine toimub küllastatud lahusest läbi teatud membraani (näiteks kapsel) I-järku vabanemiskineetika toimeaine vabanemine ravimvormist toimub Ficki difusiooniseaduse järgi. Enamikest ravimvormidest toimub raviaine vabanemine I järku kineetika järgi Aeg-sõltuvus vabanemiskineetika kui on tegemist näiteks maatrikstabletiga (see on kärg, millele on ehitatud tabeltt), siis kekkond tungib tabletti sisse ja vabanemine on komplitseeritum, kuid siiski ajast sõltuv. 6. Raviaine vabanemist mõjutavad tegurid Füüsikaliskeemilised tegurid tähtsaim neist on lahustuvus aga ka vabanemiskeskkond on oluline. Vabanemist ja imendumist reguleerib ainele iseloomulik suurus pKa. Toimeaine imendumist silmas pidades oleks parem, kui ta vabaneks dissotsieerumata molekulina. Dissotsieerumist mõjutab keskkonna pH
eesmärgid kasum ja käive, töötatakse kasumiga. Langus ellujäämisele orienteeritud strateegia, struktuur ja juhtimine bürokraatlik, planeerimine formaalne, eesmärk ellu jääda, väga väike paindlikku, kahjum. Lõpetamine kiire ja efektiivne likvideerimine, eesmärk tegevuse lõpetamine, paindlikkus puudub. 4.4 Milles seisneb "õppiv organisatsioon"? Õppiv organistatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide, tasandil. Kekkond, kus luuakse, omandatakse ja edastatakse teadmisi selleks, et nende alusel muuta inimeste tegutsemist ja käitumist. 4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal? Grupp/organisatsioon läbib: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja kooostöö. 4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht?
annaabi.ee 
