§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
tasapisi ellu viia. Riigikorraldus Rooma riik oli endist viisi res publica. Tekkis uus ainuvalitseja mõiste- keiser. Esialgu oli provintsides elavad kodanikud maksudest vabastatud. Kodakondsuse mõiste kaotas oma senise tähenduse. Rooma sõjavägi Rooma impeerium oli loodud relva jõu l ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ning selle täiustamine jätkus kuni keisririigini välja. Kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus palgaarmeega. Peamine väeüksus oli leegion (5000 meest). Põhiosa moodustas raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid leegioni ka ratsavägi, kuid nemad täitsid teisijärgulisi ülesandeid-kaitsesid jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodadest
Enamik meile tuntud käsitööga seotud naistest asuslid käsitööliste skaala ühes või teises servas ehk nad olid kas töölised või suursugused daamid. Esimesel juhul jäid need naised unustusse ning alikates neist ei kõneleta ja teisel juhul soovisid nad ise varju jääda. Kui räägitakse antiikaja naiste käsitööst, siis mõeldakse enamal juhul rätsepatööd.Roomas oli villatöötlemine eelkõige naiste töö ning seda alates kuningate ajast kuni keisririigini. Ideaalne abielu naine hoidid kodu ja ketras villa nagu seda tegi Claudia. Ketramist, kudumist ja õmblemist peeti tugevalt naiste töödeks hoolimata sellest, et seal leidus ka mehi. (Giardina 2004: 241-242) Siiski polnud tekstiilitööstus ainus koht, kus naised tegevad olid. Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades.
Teise kriisi põhjustas asjaolu, et Marokos puhkes rahva ülestõus ja selle mahasurumiseks viis Prantsusmaa Marokosse sõjaväe. Saksamaa, nähes, et Maroko läheb Prantsusmaa kontrolli alla, nõudis sõjalaevastiku kohaletoomisega Agadiri, enda kompensatsiooniks alasid Aafrikas. Sõja hoidis ära Inglismaa, kes teatas, et relvakonflikti korral toetab ta Prantsusmaad. Balkani poolsaar- "püssirohutünn" Balkani sõjad: I 1912 ja II 1913 19 sajandi alguseks ulatusid Türgi piirid Austria Keisririigini. 1908 toimus Türgis kodanlik revolutsioon. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Seda kasutas koheselt ära Austria ja annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina. Entent´i riigid ei olnud veel valmis seda ära hoidma. I sõda 1912 asus Venemaa esimesena Entent´i riikidest tegevusse. Tema toetusel loodi Serbia, Montenegro, Bulgaaria jt. liit, kes purustasid Türgi väed mitmel pool Lõuna- Balkanil. Londoni rahuga likvideeriti Türgi ike Balkani poolsaarel. II sõda
annaabi.ee 
