02.1932 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933 ● Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige ● Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933 ● Tartu VTÜ kuldrist, I järk, 26.05.1935 ● Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk, 06.06.1935 ● Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937 ● Eesti Skautide Maleva Svastika, I ja II järk ● Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist ● Looduskaitsemärgi II järk, 1940 Vene keisririigilt: ● Vene-Jaapani sõja mälestusmedal (1904–1905) ● Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal (1613–1913) ● Püha Anna orden, IV järk ● Püha Stanislavi orden, III järk ● Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde ● Püha Anna orden, III järk mõõkade ja lehviga ● Püha Stanislavi orden, II järk mõõkadega ● Püha Anna orden, II järk mõõkadega ● Püha Vladimiri orden, IV järk mõõkade ja lehviga
nendele korraldustele.> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette
majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Aastail 19201923 domineeris valitsuse majanduspoliitikas industriaalne orientatsioon, ent suured riiklikud krediidid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. 1923.1924. aasta majanduskriisi järel võttis valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele, Vene keisririigilt päranduseks saadud mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber. 1920. aastate teisel poolel arenes tööstus tõusujoones ja saavutas kõrgseisu 19281930. Ülemaailmne majanduskriis kulmineerus Eestis 19321933, mil töötute arv küündis 25 00 1930. aastate teisel poolel hoogustus sõjaeelse majandusliku kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise
osmanite riigi teke – Os imp pani aluse Kai hõim. Seldžuki sultani Alaydin Keykubad I ajal asus Kai hõim Kesk – Aasiast Ankarast lõuna pool asuvasse Karacahisari piirkonda maavaldus, mille eest K hõimu juht bei Ertug´rul kohustus oma hõimuga kaitsma An seld´de hõimu läänepiiri. Samas selle ala kaitsmisega vallutati uusi maavaldusi algul nii Nikeia keisririigilt, hiljem B keisririigilt. 1299 a Os imp teke, siis viidi An seld sultan Anlaydõn Keykubad III khaan Gazani kohtu alla. An seld´de sultanaat jäi juhita. See omakorda tähendas Os riigi faktilist iseseisvumist. Juriidiliselt sai Os riik iseseisvaks pärast seld´de sultani Mesud II (1302 – 1307) surma. Mongolite riigile maksti veel maksu kuni 1335. Nimelt selle
suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast. Araablaste katsed alistada Frangi riik ebaõnnestusid tänu lüüasaamisele Poitiers lahingus (732). Seni, kuni vallutuste tulemusena kujunenud hiigelriigi pealinnaks oli Damaskus Süürias, nimetati riiki Damaskuse kalifaadiks. 8
annaabi.ee 
