Katariina II on oma memuaarides kirjeldanud Peeter III, kui ,,idioot", ,,Holsteini joodik" ning ,,ebakompetentne isik". Nii Kateriinal kui ka Peeteril oli mitu afääri, mis oli avalikkusele teada. Ametlikult oli Katariina II ja Peeter III kaks last, poeg Paul (tulevane keiser Paul I) ja tütar Anna. Paul I sündis 9 aastat pärast abielu sõlmimist 24. septembril 1754. Kuigi on kahtlus, et laps võis olla Kateriina armukese Sergei Saltõkovi laps (Henry Troyat ,,Kohutavad keisrinnad" 2002). Anna sündis 9. detsembril 1757. aastal, kuid haigestus ja suri 8. märtsil 1759. Ka selle lapse isa päritolu on kahtlane, kuna isegi Peeter III arvas, et isa võib olla Katariina II armuke Stasilaw Poniatowski. Troonile tõus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761. (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III
"Marie Antoinette" Versailles' lossi elu oli igapäevaselt kiire ja menukas. Sealt käis palju rahvast enamasti läbi. Õukondlased, kuningas, keisrinnad ja teised lossi elanikud elasid rikast elu. Kohati võis see elu olla lämmatav, sest selles lossis oli igapäevane, kindel rutiin. Riigi majanduslik olukord oli tol ajal üsna kehv. Riik oli pankroti äärel. Vaesus ja nälg valdasid paljusid perekondi. Selline eluviis ei olnud minu arvates otseselt õigustatud, nad priiskasid liialt. Osteti uusi, uhkeid riided, kui samal ajal mõned pidid tänaval olema ja külma kätte surema. Toitu raisati ka meeletutes kogustes
KOSTÜÜMIAJALUGU 18.sajand - Rokokoo · naiste sajand · sajandi algus pöördub kergemeelsuse poole · hertsog Felippe · seltskondlikud kaardimängud · teater, jaht, naudingulised tegevused · elu on antud selleks, et sellest rõõmu tunda · kuulsateks meesteks saavad Casanova, Giovanni, südametemurdjate tüüpi mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid
kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui keiser kukutati siis oli 2 võimalust, ta kas tehti sunniviisiliselt mungaks või torgati silmad välja. Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud. 6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul. Endise talupoja poeg, arvati et teda abistas tema naine Thedora(tsirkuseartisti tütar) Kõrg-Keskaeg: XI saj keskpaik - XIII saj esimene pool. Taas kerkisid esile jõukad linna, tihenes suhtlus idamaadega,
hakkas ta uskuma et ta otsuste põhjused peavad olema ainult tema omad. Maria Theresa oli teine aga vanim elusolev laps püha Rooma keisril Charles VI ja Elisabeth Christine Brunswick Wolfenbüttelil. Maria sündis 13. mai varahommikul 1717 aastal Hofburgi palees, Viinis, ja polnud möödunud just palju aega tema vanema venna peahertsog Leopoldi surmast. Maria ristiti sel samal õhtul kui ta sündis. Lesknaistest keisrinnad Wilhelmine Amalia Brunswick Lüneburg, kes oli Maria Theresa tädi ja Eleonor Magdalene Pfalz Neuburg kes oli ta vanaema ,hakkasid neiule ka ristiemadeks. Paljud kirjeldused tema ristimisest rõhutavad seda et imik oli arenenum kui ta nõod, Maria Josepha ja Maria Amalia, kes olid Charles VI vanima venna ja eelkäia Joseph I ja ta selleks ajaks leseks jäänud naise keisrinna Wilhelmine Amalia tütred. Oli näha et Maria Theresa saab enne neid valitsejaks ,
Järgnesid tähtsad riigisündmused, nagu rongkäigud. Päeval arutas ta oma ministritega riigis üleskerkinud probleeme. Keisrit võisid huvitada käimasolevad kohtuprotsessid. Samuti võis ta seadusloomes osaleda. Muidugi juhtis ta ka sõjaväge ja valitsusametkondi. Perekondlikud sidemed mängisid keisri lähikonnas tähtsat rolli. Keisrinnaks kõlblikud noored daamid jalutasid kaares keisri ja tema ema eest läbi. Nõuti, et keisrinnad tuleksid teistest riikidest. Võõramaa printsessidele õpetati enne uuele kodumaale toomist kreeka keelt ja õukonna tavasid. Üldjuhul võtsid nad uude ellu astudes endale ka uue nime. Pühak Kõige tüüpilisemaks pühakuks oli munk. Pühaduse andis jumal ning tavaliselt ilmutasid seda surmajärgsed imed. Algkristluse aegadest peale on pühakuid austatud nende haual. Haud oli ka pühaduse lõplikuks tõestuseks, sest taevasureliku ja pühaku luud olid radikaalselt erinevad
· Balti kubermange eraldas Venemaast tollipiir ja siin kehtis rubla kõrval ka taaler. Kõiki eelpool mainitud kokku ongi Balti eriolukord. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon Balti mõisnikel oli piiramatu võim oma talupoegade üle. 1739. aastal vastas Rosen keisrikojale, et Liivimaa talupojad kuuluvad ihu ja hingega mõisnikele, ning seetõttu kuuluvad mõisnikele ka talupoegade vara. 18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest. Keisrinnad kes valitsesid 18. Sajandil 1) Katariina I 2) Anna Ivanovna (Ionovna) 3) Jelizaveta Petrovna Peeter I ja Katariina I tütar 4) Katariina II (valitsemisaeg 1762 1796) Päritolult sakslane. 1764 külastas Eesti ja Liivimaad. 1782 kaotati tollipiir Venemaaga ja hakkas valitsema asehaldur. Linnad ja majandus 18. sajandi lõpuks oli Eestimaal 12 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga,
annaabi.ee 
