Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945
saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult. Religioonipoliitika oli tolerantne, tingimusel, et tunnistataks Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega ei nõustunud, algasid juba 1.saj. kristlaste periooditi süstemaatilised tagakiusamised, mille haripunkt langes Diocletianuse valitsusaja lõppu. 311-313.a. anti väja 3 edikti (nn Constantinuse usurahu), millega tunnistati kristlus lubatud usundiks (religio licita). 4.saj. jooksul andsid keisrid välja rea seadusi, mille tulemusena oli kristlus 395.a-ks saanud Rooma riigiusundiks ja teised usundid kuulutatud keelatuteks. Apostel Paulus
sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shint templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks.
kuid tooga on alati olemas täiskasvanu sümbol. Keiser augustuse puhul on näha hilisemat toogatust, kus on tooga puusade ümber. see on ebatüüpiline. augustuseset on säilunud erinevaid toogatusi. augustus kehtestas rooma keisririigis keisri kultuse, mis püsis seal kuni neljanda sajandini e. kristluse vastuvõtuni. keisrikultus tuli neile idamaadest. ohvrid ja templid ja kujud. kujusid on kristlased palju purustanud. innukalt järgisid keisrikultust nero ja hadrianus. juutidele anti võimalus keisrikultuses mitte osaleda. varasemast ajast on tehtud palju kujsid lucius junius brutus, tema kujusid oli paljudes ametiasustustes. palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu. oli kombes kasutada surimaske e. imagot
See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal muutus see ideoloogia, tema ajal öeldi jälle et on kuldajastu. Kuldajastu taassünd on seotud Augustuse religioosse positsiooniga, kui ta võimule tuli võttis ta endale tiitliks jumalistatu poeg. Tegemist on valitsejakultusega. Keisrikultust saab tuletada ka Rooma vaimsusele tuginedes. Rooma usundile oli iseloomulik kujutus nuumenist (jumalik vägi/võim). Nuumen võis avalduda mistahes kelles ja kus, usuti et see nuuman on keisri juures eriti vägev ning see tõstis ta tavainimestest kõrgemale. Roomlaste uskumuste järgi oli igal inimesel oma kaitsevaim geenius. Esialgu hakatigi austama keisri geeniust. Kuna usuti et kaitsevaim on inimese nähtamatu koopia, siis visuaalselt kujutati seda inimesena keda ta
annaabi.ee 
