Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri. Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2008 I kvartal 2011 Tööpuuduse põhjused Siirdetööpuudus - kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta. Miinimumpalk Keinslik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka
Mets,tuul,vesi,põllumaa,põlevkivi,paekivi,kruus,liiv jne –neid meil on aga peab sihtotstarblikult kasutama Tööjõud on alamakstud Ettevõtlike inimesi tuleb aina juurde aga mineviku taagad on endiselt mõjuvõimsad *Majandussüsteemide üldiseloomustus, tugevused ja nõrkused (vaata tabelit) *Võrrelda liberaalset majandusliku mõtlemist keinsistlikuga õ lk 20-21 Liberaalne lähtub üksikisikust ja täielik konkurents Keinslik peab oluliseks riigi olemasolu, s.t riigil on võimalik majandust elavda ning rahustada *Nõudluse ja pakkumise seos hinnakujunemisega. Millest oleneb nõudlus ja pakkumine? Mida suurem on nõudlus, seda kõrgem on hind, mida rohkem pakutakse kaupa seda odavam on hind. *Monopolide kujunemise põhjused ja tagajärjed. Mida saaks riik ,et ohjata monopole? Monopolid tekivad, sest pole konkurentsi või ongi mõtekam üks ettevõte.( õ lk34)Riik(Konkurentsiamet) kehtestab piirhinna, millest
Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud. Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes
kokkuvarisemiseni või muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks Slaid 32 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Klassikaline majandusteadus Adam Smith 1776 Uusklassikaline majandusteadus Jean Babtiste Say 1900 Keinslik majandusteooria John Maynard Keynes 1936 Monetaristid Neoklassitsistid Postkeinslik Neokeinslik majandusteadus j majandusteadus j Milton Friedman Robert Lucas
MAJANDUSTEOORIAD Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul ON vaba turu ja välise kasvu põhine Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine. Monetarism: Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest
annaabi.ee 
