Praktiline ülesanne: Koosta asjaajamiskorra struktuur (sisukord). Mõtle läbi, milliseid tegevusi peab asutuse asjaajamiskord reguleerima. Harjutamiseks kasuta VV määruse Asjaajamiskorra ühtsed alused §-s 4 toodud loogikat. Standardset struktuuri pole kehtestatud, iga asutus valib enda jaoks kõige sobivama struktuuri. Soovitatavalt tuleb asjaajamiskorras kajastada alljärgnevad teemad. 1. Üldsätted · asjaajamiskorra kehtivusvaldkond ja kohuslased · asjaajamisperioodi pikkus (tavaliselt kalendriaasta) · asjaajamise korraldamise eest vastutajad ja nende õigused · asjaajamiskorra tutvustamine uutele töötajatele · ametlik e-posti aadress jne 2. Dokumentide vormistamine · kasutatavad dokumendiplangid, vastutajad plankide tellimise ja kasutamise eest · plankide turvamine · dokumendielementide vormistamise nõuded
Tulemuseks saadakse, et Universum oli varem väiksem (Universumi paisumine), kuumem ja tihedam. Formaalselt viib lahend hetkeni, mil skaalateguri väärtuseks saab null, st hetkeni, mil Universumil ei olnud mõõtmeid ning temperatuur ja tihedus olid lõpmata suured. Seda hetke nimetatakse Suureks Pauguks. Tegemist on Friedmanni võrrandite formaalse singulaarsusega. See aga ei ütle midagi säärase algsingulaarsuse füüsikalise reaalsuse kohta, sest klassikalise füüsika võrrandite kehtivusvaldkond on piiratud ning nad pole kasutatavad juhtudel, mil etendavad olulist osa kvantefektid, nagu see ongi varajases kuumas ja tihedas Universumis. Universumi väga varajase arengu kirjeldamiseks on tarvis kvantgravitatsiooni teooriat. Universumi varajane ajalugu Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase aja kohta rakendatavad, puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Erinevaid ajajärke pärast Suurt Pauku vaadeldakse universumi omaette perioodide või ajastutena
Küsimuse all on niisiis see, kas on võimalikud sünteetilised otsustused a priori tahtevabaduse, hinge surematuse ja jumala olemasolu kohta. Positiivne vastus antud küsimusele teeks alles tee lahti tulevase teadusliku metafüüsika loomisele. Selles mõttes on tulevase metafüüsika esmaseks objektiks, mida tinglikult võib pidada ka selle metafüüsika uurimisvaldkonna osaks, sünteetilised otsustused a priori – nende allikas, kehtivusvaldkond ja piirid. Teadusliku teadmise võimalikkuse küsimuse mõte ja liigendus . Üks asi on küsida mõne sündmuse võimalikkuse tingimuste järele ja teine asi on küsida teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuste järele. Sündmuse võimalikkuse tingimused on tema põhjused. Küsimus sündmuse võimalikkuse kohta on vastatud siis, kui tuuakse esile need asjaolud, mis viisid sellele, et sündmus aset leidis. Nii võib näiteks seletada teaduslikku avastust kui psüühilist protsessi sellega,
mis kuuluvad füüsikalisse maailmapilti; RP ei ole aranev teooria. RP’le heidab kahtlust see, et ta ei suuda hõlmata-seletada järgmisi nähtusi: vaimuhaigused, loomingulisus, mälu, õppimisprotsessid, tajuillusioonid jne. RP ei sobi kokku evolutsiooniteooriaga, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. RP ei ole progressiivne ega muutu keerulisemaks-tehnilisemaks. 2. Millest järeldub Churchlandi järgi, et funktsionalism on tagurlik ja konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga
nõuavad koordinatsiooni (nt palli püüdmine/viskamine), 3 mõõtmelise kujutise, konstrueerimine ajus, tajuillusioonid, mälu, õppimisprotsess, nii mõisteline kui mittemõisteline Isoleeritud ja manduv teooria. RP kokkusobivus teiste teadusteooriatega. Ei sobi kokku evolutsiooniteooria, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. Inimestele rakendatult pole ta 2-3 tuhande aasta kestel arenenud. RP on degenereeruv programm Lakatosi mõttes Imre Lakatos: Imre Lakatosi (1922-1974) täiustatud falsifikatsionism: Hüpoteesi ei vaadelda isoleeritult, vaid teooriasse suhtutakse kui terviklikku struktuuri. Mõistete tähendus on antud rolliga teoorias. Lakatosi järgi toimub teaduses areng uurimisprogrammide kaudu
3. funktsionaalne -- ilmutab end võimaluses väljendada kõnes ühte ja sama sisu erinevate vormide abil või kasutada ühte ja sama keeleühikut erineva sisu väljendamiseks. Benveniste Semioloogilist süsteemi iseloomustavad: (Igaüks neist tunnusjoontest sisaldab teatud arvu liike.) OPERATIIVNE MODUS (olemisviis) on viis, kuidas süsteem toimib, nimelt meeltele (nägemine, kuulmine jne.), millele ta suunatud on. KEHTIVUSVALDKOND on see, kus süsteem end maksma paneb ning teda peab ära tundma või talle alluma. MÄRKIDE OLEMUS JA ARV on ülalmainitud tingimuste funktsioon. FUNKTSIONEERIMISTÜÜP on seos, mis ühendab märke ja annab neile iseloomuliku funktsiooni. Süsteemidevahelise MITTELIIASUSE printsiip Semiootiliste süsteemide vahel pole "sünonüümiat"; ei saa "öelda sama asja" kõnes ja muusikas, mis on kaks erineval baasil rajanevat süsteemi.
annaabi.ee 
