märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu sõjaväeline riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarse riigi rajamast. Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller,
erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. 9 4. EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937
märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu sõjaväeline riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarse riigi rajamast. Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, Poliitilise Politsei ülem Johannes Sooman,
Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. [http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p %C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/] 2.4.1 Põhiseaduse muutmine 1937.aastal kutsusid uued riigijuhid kokku Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse K.Pätsi
Instrumendi kestvus on fikseeritud intressimääraga instrumendi eeldatava keskmise eluea pikkus, mis võtab arvesse kupongturude intressi ning tehingu pikkuse. Erinevalt instrumendi nominaalpikkusest püüab kestvus hinnata fikseeritud intressiga instrumendi tegelikku eluiga. Mõõtes reaalset aega, mis kulub kõikide intresside ning põhiosa maksete kogumiseks. Seega võib näiteks varasemate tagasimaksete korral olla võlakirja kestvus märgatavalt lühem tema tegelikust kehtivusajast. Juhul kui intressitase hakkab tõusma. Järelikult lühem reeglina fikseeritud intresside kestvus, kui intressid tõusevad. Seega võib tõdeda, et kahe sama kestvusega finantsinstrumendi hinnasõltuvus väikesest intressitaseme muutusest on samasugune. Selline omadus on oluline, et pangad suudaks oma hetke ja tulevikuväärtusi paremini hinnata.
annaabi.ee 
