- tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest, süüdistavatest ja absolutiseerivatest väidetest. Kokkuvõttev kehtestav soov järgneb hinnanguvabale kirjeldusele ning sisaldab selget ootust või soovi, millele kehtestajal on õigus. See öeldakse iseseisvana või lisatakse mõnele teisele kehtestamistehnikale. Teise käitumise konkreetse mõju selgitamine (tagajärjed) kehtestamisel tuleb sageli selgitada lastele,
juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele "Mida on õige teha?", vastatakse "Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!" Küsides,
juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet – reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu. 52. Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik! Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe 53. Milles nähakse vooruseetika peamist puudust? Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides,
teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3. tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja toodud 4. õiguspärane mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine. 2. Anna õiguse määratlus normatiivsele käsitlusele tuginedes (7 tunnust). Õigus sotsiaalse reaalsuse ühe osana, õhiselu korraldava täiendsüsteemina Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana
riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all. 1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja kehtestajat maa peal (analoogia vaaraode ja Hiina keisritega). 1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk-järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni
feodaalne riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all. 1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja kehtestajat maa peal (analoogia vaaraode ja Hiina keisritega). 1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk- järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV
annaabi.ee 
