nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) või sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. 2.) T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid.
mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda (bakter, viirus) v õ i sedavõrd nõrgeneda, et õgirakud saavad ta kõrvaldada ja kehast välja viia. · T-lümfotsüüdid esindavad rakulist immuunsust. Nad võivad võõraid rakke vahe tult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid.
levivad. Haiguse kulg on igal juhul väga erinev. Võib kulgeda ilma komplikatsioonideta, ka samas võib kaasa tuua ägeda maksapõletiku, mis võib lõppeda ka surmaga. Enamsutel areneb hepatiit krooniliseks maksapõletikuks, mis lõppeb tsirroosi või maksavähiga. Hepatiidiga seondub järgnev probleem: paljud kannavad haigust, aga ise ei haigestu,nakatades samas teisi. Lisaks seksile levib ka vereülekannetel, süstalde korduvkasutusega ning vahel ka lä'bi otsese kontakti kehavedelikuga. Euroopas on enammus nakatunud inimesed kas narkomaanid või medõed. GENITAALHERPES Selle herpese vorm on laialt levinud ja sarnaneb vesivilliga huultel. 3-7 päeva pärast nakatumist tekivad genitaalide piirkonda väikselt (?), tugevalt sügelevad või valulised vesivillid. Lisaks võib olla lümfisülmede paistetus ja palavik. Viirust võimalik tuvastada villist eralduva vedeliku kaudu või vereprooviga. Hoolitama ravist võib
seksuaalpartneritele narkomaanidele prostituutidele homoseksuaalselt aktiivsetele meestele doonoriverd ja veretooteid sageli saavatele patsientidele (sh dialüüsipatsientidele) inimestele, kes seda ise soovivad Sageli esitatavad küsimused Kuidas ma B-hepatiiti nakatusin? B-hepatiidi viirus on vell nakkusohtlikum kui C-hepatiidi viirus, kuna see levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega või mõne kehavedelikuga (nt rinnapiim, sülg, sperma või tupevedelik). Kõige tavalisemad B-hepatiidi levimise viisid on emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda; perekonnasiseselt lapselt lapsele; seksuaalse kontakti kaudu; vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega ja nakatunud isiku süstla kasutamisel1. Kuidas ma saan teada, kas mul on B-hepatiit? Paljudel B-hepatiiti põdevatel inimestel ei esine haigusnähte enne, kui on tekkinud maksakahjustus.
Nakkusohtlikud ei ole: · roe, ninasekreet, sülg (välja arvatud hambaravi protseduuride kaigus), röga, higi, pisarad, uriin ja oksemassid, juhul kui need ei sisalda verd. HIV puhul loetakse suureks nakatumisriskiks: · nahkaläbivate vigastuste korral vere või muu kehavedeliku sattumist tekkinud haava · vere sattumist limaskestadele või silma Väikseks nakatumisriskiks peetakse eelnevalt vigastatud naha kokkupuudet vere või muu kehavedelikuga. Nakatumisriski nahkaläbiva vigastuse korral hinnatakse: · HIV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 0,3% · HBV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 23-62% · HCV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk suureneb: · suure hulga verega kokkupuutel · kokkupuutel verega nähtavalt saastunud vahendiga 4
N95-N99 filtreerib numbriga näidatud protsendi (95% ja 99%) õhus leiduvatest osakestest. Ei ole vastupidav õlises keskkonnas. P95-P100 on sama, aga vastupidav ka õlises keskkonnas. Euroopa standardi EN149 tähised FFP1 – filtreerib suuri mehhaanilisi osakesi (tolm). FFP2 – vastab USA standardile N95. FFP3 – vastab USA standardile N99. Olenemata hingamisteede kaitsest, peab selle kasutamist enne treenima. Respiraator tuleb kohe vahetada, kui see saastub vere või muu kehavedelikuga. Respiraator ei kaitse õli põhjal tehtud aerosoolide, gaaside või lahustiaurude eest. Respiraator ei kaitse hapnikupuuduse eest. Lahkuge kohe piirkonnast, kui respiraatoriga töötades 656 o muutub hingamine raskeks, o tunnete peapööritust või hirmu. Radioaktiivsete ainetega saastunud kannatanute saasteärastusel soovituslik isikukaitsevarustus koosneb enamasti filtriga gaasimaskist ning tolmukaitseülikonnast või kirurgilisest kitlist, et
annaabi.ee 
