Kusjuures eelmises elus korda saadetud teod ehk karma määrab inimese järgmise elu. b)India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Jumalate ülesanded ja tähtsus oli erinev. Jumalad erinesid piirkonniti. c)Visnu, kes tõusis hilisemas hinduismis Indrast palju olulisemaks. Ta oli maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidigi. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. 5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega? Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6
Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed. See kajastab aarjalaste võitu India põliselanike üle. Visnu maailma looja. Tema uinakud tähendavad ajastute lõppu ja ärkamised uute ajastute algust. Kujutatakse kollasesse riietatud sinise neljakäelise mehena. Tema sümbol on lootoseõis, mis kajastab vett kui elu allikat. Ta ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna India kõige laiemalt austatud jumal. Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist
Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust. Tavaliselt kujutatakse teda kollasesse riietatud sinise neljakelise mehena. Üks tema tähtsamaid sümboleid on lootoseõis, mis tõusis vetesügavusest ja kajastab seega vett kui elu allikat. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna. Visna tähtsaim kehastus ja India kõige laialdasemalt austatud jumal. Krisna kehastab jumalikku armastust. Müütides esineb Krisna kurjuse vastu võitleva kangelasliku valitseja või siis neidude seltsis tantsu lööva kütkestava noore karjusena. Sageli austatakse teda kui lummavat lapsukest. Krisna armastus on ühteaegu vastupandamatu ja kättesaamatu. Siva. Jumalik hävitaja, kel oli võim ka surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja
Saladuslikul kombel peitub neis elu aluseks olev põhjuse - tagajärje jõud, mis inimese käe vahendusel , kui ta ruuni välja valib, küsijani jõuab. Ia ruuni tuleb tunda ja leida temaga isilik kontakt. See tekib töö ja ennustuskogemuse käigus. Nad aitavad teil kujundada teie tulevikku. Siiski tuleb meeles pidada, et ruunid aitavad inimest sõbralikult ainult siis, kui ollakse mõistnud kõik, mis toob tänane päev, selle oleme ise endale loonud minevikus, ka eelmistes kehastustes, see mis tuleb homme, selle loome oma mõtete ja tegudega ise täna. Ei tasu kasutada neid salapäraseid ruunimärke olmelise kasu tagaajamiseks, või aja parajaks tegemiseks ega ka religiossetel eesmärkidel. Ruunid saavad teie sõbraks, kui õpite olema ise enda sõber ja nägema neis abilisi oma vaimse arengu teel. Kuidas sa külvanud oled, nõnda saabub lõikus. Nad aitavad vaid seda tõede teieni tuua, et teaksite teha õigeid valikuid täna. ma ruune ei anta kellegi teise kätta
materjali Egiptusest, Sinuhe elust ning õpetlikku elufilosoofiat. Võrdlus Waltari kirjutas ,,Sinuhesse'' ka omaenda elutunnetuse, oma rahuldamata kire, oma kujutlused ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus.
Mõned neist on heatahtlikud hinged, kes teavad, et neile kallis inimene kehastus Maale selleks, et kannatada või vireleda millegi eest. Siis nad paluvad õigust samuti kehastuda, et surres teda päästa. Kuigi sellist sidet kohtab harva. Tavaliselt on teema arvete tasa- kaalustamises. Inimene sureb, kuid teised saavad tänu tema surmale edasi elada. Tulemuseks on see, et kes suri, täitis oma ülesande ja see saab nähtavaks tema järg- mistes kehastustes. A: Mõned inimesed, kellele siirdati organ, räägivad, et neil ilmnesid harjumused, mida varem polnud. Mõned tunnevad doonori juuresolekut. Kuidas sa saad seda seletada? D: Suvaline teema, asi, aga sellel juhtumil keha osa, säilitab jälje sellest, kes seda valdas. Siin käib jutt nende mälust, kellele see organ kunagi kuulus. Tead, et organid on elus ja iseseisvad? Nad võivad mäletada teatud tegutsemisi või eelistusi inimeselt, kellele nad kuulusid
annaabi.ee 
