Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2
teisel aju(Cannon-Bardi). 5. Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Sümpaatiline närvisüsteem: - aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis, kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, laiendab silmapupille, aeglustab seedeelundkonna tööd) - kasutades selleks energiat ja teisi keharessursse; - on töös näiteks kehalisel treeningul või mingis äkksituatsioonis hilisöisel tänaval ( süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingule jne.) Parasümpaatiline närvisüsteem: - viib organismi rahuolekusse,(aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab vererõhku, ahendab silmapupille, kiirendab seedeelundkonna tööd) - taastab organismi varusid ja tasakaalu. 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate
Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks e kehanärvisüsteemiks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks. Autonoomne nst on tahtele allumatu, ta reguleerib siseelundite, näärmete, südame ja veresoonte talitlust. Autonoomne nst jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks. Mõlemad osalevad ainevahetuses ja on vastandliku toimega. Kui sümpaatiline süsteem aktiveerub ohu ja stressiolukorras, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline süsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab: o loogiliste järelduste tegemise võime o planeerimisvõime o ülesannete lahendamise võime o abstraktse mõtlemise võime o mõistetest ja keelest arusaamise võime o õppimisvõime Intelligentsust mõjutab: o pärilikkus o varane lapsepõlv o kasvukeskkond (elukeskkond)
peetakse universaalset eks ja miks? 4. Võrdle Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru tegeleb omavahel ressursside mobiliseerimisega. See süsteem aktiveerub ohu- autonoomse või stressisituatsioonis ning kiirendab südametööd ja ahendab närvisüsteemi veresooni. Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning sümpaatilise aeglustab seedeelundkonna tööd, kasutades selleks energiat ja ja teisi keharessursse. Sümpaatiline närvisüsteem on töös näiteks kehalisel treeningul või äkksituatsioonides parasümpaatil (Autonoomne närvisüsteem, n.d). ise haru peamisi Parasümpaatiline närvisüsteem teeb kõike vastupidiselt ülesandeid. sümpaatilisele harule. See viib organismi rahulolekusse, Milliseid aeglustades südametööd, laiendades veresooni ning kehalisi langetades vererõhku. Parasümpaatiline närvisüsteem taastab
liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), 2. parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib ohu- või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Närvisüsteemi kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron. Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist.
Motivatsioon avaldub tegevuses. Tegevuse käivitavad vajadused ja motiivid, ent vajaduste rahuldamine ning motiivide teokstegemine on võimalik ainult eesmärkide olemasolu. Autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse. Parasümpaatiline NS viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Emotsiooni komponendid:1.Eelnev sündmus 2. füsioloogiline reaktsioon 3. regulatsioon 4. emotsioon Põhiemotsioonid: Paul Ekmani 6 põhiemotsiooni – hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud veel põlgus. 6
annaabi.ee 
