meeldib punaseid marju süüa. Aiapidamises kasutatakse ka võrke ja katteid, mis on hirmutistest oluliselt tõhusamad. (Sarv) Prügimägedel sõltub hirmutiste efektiivsus sellest, kas linnukuju on seatud väljendama agressiivset poosi või surevat isendit. Et hirmutis oleks efektiive peab see olema nähtav kogu kolooniale. Näiteks kajakate peletamiseks kasutatakse kajakate endi kujusid, kombineerides kehahoiakuid ja materjale. Kõike mõjukamad on külili asetatud kujud, mis imiteerivad 8 surnud isendit ja kus topise tiivad on asetatud laiali nagu enne lendutõusmist. (Lodjak 2008) 3.3. Laserid ja gaasikahurid Erinevate lindude peletamiseks kasutatakse veel lasereid, kuna need on kerged ja lihtsalt transporditavad, vaiksed ning suure töötamisraadiusega. Laserid on lindudele ja keskkonnale ohutud
lamades on pool kehakaalust. Lühivahe ketta ainevahetuse tagamiseks ja diskis vedelikuvaeguse tekke vältimiseks peab koormusele järgnema puhkus, et disk saaks taastuda. Vaevusteta tegutsemiseks vajab selgroog toeks tugevat lihaskonda, mis aitab oluliselt vähendada nii diskile kui liigesepindadele mõjuvat koormust. Mõõdukas ja regulaarne treening aitab tugevdada lihaseid, kõõluseid ja sidemeid, korrigeerida väärasid kehahoiakuid ja vabaneda vaevustest. Skeletilihased on paarislihased, mistõttu tuleb neid treenida, koormata ja lõdvestada sümmeetriliselt. Ülekoormus selgroo ühes piirkonnas mõjub ka teistele osadele, nii tekitab pikaajaline või ülemäärane õlavöölihaste koormamine ja pinge käte ja abaluu liikumispiiratuse, mis tegevuse korral tingib ka alaselja osa suurema koormamise. Igasugune asümmeetriline
erinevatest liikides kui ka uurimuslikku osa ning selle analüüsi. Töö käigus viisin läbi küsitluse 13.-15 aastaste õpilaste seas, tõestamaks oma hüpoteesi, et ei ole mingeid erinevusi poiste ja tüdrukute vahel kehakeele lugemisel. Tulemused olid minu jaoks üllatuslikud, kuna ma ei eeldanud, et poisid loevad inimese kehakeelt tüdrukutest paremini, mille näitena võib tuua küsimustiku viimase osa, kus poisid mõistsid kehahoiakuid tütarlastest märksa paremini. Samas emotsioonide kirjeldamisel suuri erinevusi ei olnud. Kokkuvõtteks võin öelda, et poisid vastasid keskmiselt 72% ja tütarlapsed 69% õigesti. Samuti hakkasin uurimustöö käigus teadlikumalt jälgima inimeste kehakeelt ning seda paremini mõistma. Uurimistöö koostamine kulges sujuvalt ning materjal oli igati kätte saadav. Tööd tehes õppisin töötama erinevate allikatega. Töö tegemine oli palju aega nõudev.
Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Teada tuleks, et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (nt Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist). Kehaliigutused tähendavad viisi, kuidas seistakse, istutakse ja liigutakse, zeste ja väga mitmesuguseid kehahoiakuid (poose). Ka need võivad eri kultuurides olla eritähenduslikud. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel ehk ruumikasutus on samuti oluline suhtluskomponent. Suhtlemisel klientidega tuleb hoida sobivat distantsi, vastasel korral (kas suhtluspartnerile liiga ligidal või liialt kaugel) võib ta tunda ebamugavust. Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe
see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu 7 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 38
annaabi.ee 
