Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KEHALINE ARENG Tallinn 2010 Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad. Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi: · Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased
struktuurile (ideaalmudelile) Vead tähtsuse järgi: -Peamised - mõjutavad oluliselt liigutustegevuse tulemust ja võivad tekitada vigastusi -Tüüpilised – antud liigutustegevuse õppimisel kõige sagedamini esinevad -Osalised - teisejärgulised peamiste suhtes, mis mõjutavad liigutustegevust vähe Vigade põhjused: -Biomehhaanilised – reaktiivjõudude esinemine, vead eelnevates liigutustegevustes, valed keha(osade) asendid ja jõurakendusmomendid jt. -Morfoloogilised – kehaehituslikud iseärasused, närvisüsteemi eripära, kinesteetiline tundlikkus jt. -Füsioloogilised – füsioloogiliste funktsioonide madal tase -Sportlik-pedagoogilised – madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika -Sportlik-psühholoogilised – valmidus, motivatsioon -Keskkonnatingimused – libe pinnas, temperatuur, katkine varustus, tuul jt. 7) Võistlustegevuse analüüs 8) Tehnika ja taktika täiustamine
kindlus ja stiil. 2) Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat? 3) Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel? 4) Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel? 5) Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel? biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt) morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt) füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase) sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus?
kogumi. Inimese välistunnuste kogum on isikupära. Kuigi erinevatel inimestel esineb ka sarnaseid isikukirjelduse tunnuseid, ei kordu ühe isiku välistunnused oma kogumis kunagi kellegi teise juures. Isikukirjelduse meetod nõuab isiku välistunnuste täpset, täielikku ja süsteemikindlat kirjeldamist. Isikukirjelduslikud tunnused. 1) Välistunnustest eristatakse-1) soo 2) vanuse 3) rahvuse 2) Kehaehituslikud ehk anatoomilised tunnused 3) Talituslikud ehk funktsionaalsed tunnused 4) Riietuse ja muude esemete tunnused Inimkirjelduslik info kogumine. Seletuse võtmisel, ülekuulamisel, sündmuskoha ja laiba vaatlusel, dokumentidest. Küsimuste järjestamisel arvestatakse isiku kirjeldamise süsteemi. Vahel kasutatakse tunnuste kirjeldamisel võrdlusi( näiteks võrrelda kirjeldatava isiku kasvu ja kehaehitust ülekuulavaga).
· peamised, mis oluliselt mõjutavad liigutustegevuse tulemust ja võivad tekitada vigastusi; · tüüpilised, mis kõige sagedamini esinevad, tekivad liigutustegevuse õppimisel; · osalised, mis on teisejärgulised peamiste suhtes ja mõjutavad liigutustegevust vähe. Spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel esinevate vigade põhjused võivad olla: · biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt); · morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldu- mine, kinesteetiline tundlikkus jt); · füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase); · sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika); · sportlik-psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon); · keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt). OSKUSTE ANALÜÜS JA VIGADE PARANDAMINE Käsita vigade tekkimist kui normaalset nähtust
annaabi.ee 
