võimalused (affordances )- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. · Võites kiiruses, võrreldavuses ja universaalsuses, kaotame paraku nüansirikkuses, täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende
· Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil Üldreeglina loeb otsustajaheaks neid jooni,milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus. Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol zestidel,kõnnakul,kõnel,kehaehitusel,aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika,riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised,raskesti juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. MÄLU Mälu on psüühikanähtus,mis siseneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises,sälitamises ja reprodutseerimises.Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate
ning lühike ja jässakas mees. Oluline on aga mitte uskuda müüti, et ainult ilusa välimusega inimeste elu võib olla romatiline. Naudinguihast ja läbematust armutungist räägib juba Adonise ja Aphrodite kirglik armulugu, kuid nagu kõik ebajumalate lubadused, on ka nauding ajutine ning sellele järgneb tühjuse- või kahetsustunne ja igatsus millegi sügavama järele. Ühegi suhte tõelised rikkused ei põhine välimusel ja kehaehitusel, vaid elujõu, suhtluse, vestluse, taktika, sobivuse, puudutuse, läheduse ja muidugi kehakeele jätkuval dünaamikal. Loodan tuliselt, et veedate mõnda aega eksperimenteerides teabe ja harjutustega, mida neilt lehekülgedelt leidsite, ning saate neist kasu. Antud referaat on nimelt mõeldud rikastama mitte üksnes teie kehakeelt ja teadmisi selles valdkonnas, vaid kogu teie elu. Õnn kaasa! 38 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allan Pease, 1981
· Oreooli( e halo) efekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: ,, must lammas" ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega
selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. (Positiivne oreool: soodsa esmamulje puhul on kalduvus märgata positiivselt vaid, negatiivne oreool: „ must lammas“ ) Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja –tunnustel nagu näiteks näol (sh miimikal), žestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesi juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses- öö ja päeva ning aastaaega vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Tuleb eristada 1) objektiivset ja 2) subjektiivset aega
annaabi.ee 
