inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline Keha kiiruse muutumise põhjuseks on teiste kehade mõju temale (kehadevaheline vastastikmõju): Gravitatsioonilised gravitatsioonijõud gravitatsioonilaeng Elektromagnetilised Elektromagnetilised jõud elektrilaeng
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab
kiirusega 300 000 km/s Punane valgus on suurima, violetne valgus aga väikseima lainepikkusega. Milliseid värve nimetatakse põhivärvideks? Põhivärvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on nähtavast valgusest pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad kõik kuumad kehad. Infravalgust tajume soojusena. Infravalgus võimaldab kehadevahelist soojusülekannet ka sel juhul, kui kehad tema poolt edasi kantav energiakogus väiksem. Mis on ultravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Ultravalgus on nähtavast valgusest pisut lühema lainepikkusega elektromagnetlaine. Ultravalgus tekitab meie nahas reaktsiooni, mille tagajärjel hakkab eralduma pigmenti nahk päevitub. Ultravalguse poolt edasi kantav energia on võrreldes nähtava
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2
Mõõtühikud ei ole loodusepoolt määratud need lepitakse kokku. Mõõtes raamatu pikkuse, saame mõõtarvu. Mõõtarvule tuleb kindlasti lisada mõõtühiku tähis, näiteks m(meeter), cm(sentimeeter) või mm(millimeeter). Saadud mõõtühikuga arvu nimetatakse füüsikaliseks suuruseks. Füüsikaline suurus nimetatakse suurust, millel on kindel mõõtühik. Pikkus on mõõtühik, mille mõõtühikuks on meeter. Pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehadevahelist kaugust või keha punktidevahelist kaugust. Füüsikalist suurust tähistatakse kindla tähega. Pikkuse tähikseks on l. Teepikkuse abil väljendatakse arvuliselt keha asukoha muutust piki trajektoori. Aja mõõtmine Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Aega on juba iidsetest aegadest peale mõõdetud looduse rütmide järgi. Päike tõuseb ja loojub. Aastaajad vahelduvad. Maa teeb tiire ümber päikese või täispöörde ümber oma telje. Aja mõõteriist on kell
Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga · Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. · Dünaamika on muusikas helitugevus ja selle muutumine. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu Harmoonia on õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Disharmoonia on Harmoonia vastand. 3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised.
Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna 2008 Magnetism 8 6
radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s-2). Kiiruse suuruse muutumist ajas näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at =ßr. 21. Seos kiiruse ja nurkkiiruse vahel (pöörlemisel). Kiirendus on võrdeline nurkkiiruse ruuduga. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus on kiiruse tuletis. 22. Dünaamika kaks põhiülesannet: Mehaanika osa, mis uurib kehade kehadevahelist vastasmõju nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluse moodustavad kolm Newtoni seadust. 23. Masskeskme mõiste ja liikumisseadus. Masskese on punkt ainepunktide süsteemis, mis käitub välisjõudude mõjul nii nagu oleks seal kogu keha mass. massikese liigub nii, nagu oleks sellesse koondunud süsteemi kogu mass ja rakendatud süsteemi kõikidele kehadele mõjuvate n
28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus 29.Valguse peegeldamine 30.Valguse murdumisseadused 1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? Staatika on mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu tingimusi Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur,
Dielektrik: laengukandjad ei liigu vabalt. Võivad pisut nihkuda asendist, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks Raskuskese:punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusj milles olid elektrivälja puudumisel. maapind. resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Dünaamika: mehaanika osa, uurib kehadevahelist vastastikmõju, Kiirendus:kiiruse muutumine ajaühikus a=v/t a<0aeglustuv, a=0 Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 liikumisnähtusi. ühtlane, a>0kiirenev Rööp: U=const C=C1+C2+C3 I=I1+I2+I3 Dünaamika põhis:Punktmassi kiirendus=talle rakendatud j ja on j Keha impulss:massi/kiiruse korrutist p=mv
mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st. kiirendus on jääv at 2 at 2 x = x0 + v0t + s = v0t ± v 2 - v02 = ±2as 2 2 1.2. Dünaamika (Sissejuhatuseks) Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3
annaabi.ee 
