Seega tuleb ühe toru tootmiseks rakendada mitut erinevat metalli töötlemise meetodit. Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste
terase karastuvust. Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100..
terase karastuvust. 2.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2.10 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 2.11 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100..
karastuvust. 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100..
Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C° ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa
Alumiinium 23,6x10-6 20 Teras 36 m=36000 mm, temp 120º. 0,0000115x120x36000=49,7=50 mm. Roostevaba teras 0,0000172x120x36000=74,3= 74 mm Al 0,000023,6x120x36000=101,9=102 mm ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE. Materjalide paksus mm 1-1,5 2-3 4-6 Üle 6 Traagelõmbluse vahe mm 30...60 70...100 120...160 -200 Traagelduse järjekord. Keevitusreziimi valik. Mittelegeeritud ja legeeritud terased. Alalisvool, miinus elektroodis, keevitusasend PA, põkkliide. Materjali Liite ette- Kihtide Elektroodi Lisavarda lä- Voolu paksus valmistus arv läbimõõt (mm) bimõõt (mm) tugevus (A) 1,0 II 1 1 või 1,6 1,6 või 2,0 30...40 2,0 II 1 1,6 või 2,4 1,6 või 2,0 70...80
keevitusega võrreldes 6...8 korda suurem tootlikkus. Plasmajugakeevitust kasutatakse ka termopindamisel ning mittemetallide kuumutamisel ja keevitamisel. 40. Millised on gaaskeevitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed? Milliseid põlevgaase kasutatakse? Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust. Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. 42. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? Reeglina
annaabi.ee 
