2. Põikpragu (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 3. Radiaalpraod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) 4. Hargnevad praod (õmbluse metallis, termojõutsoonis, põhimetallis) LIIDETE KVALITEEDI KONTROLL EVS EN ISO 5817: 2004 Eelkontroll Enne keevitustööde alustamist tuleb kontrollida tooriku, materjali kvaliteeti. Tuleb üle vaadata keevitusmasina tehnoseisund kas kõik on nii nagu olema peab ning kas midagi vajab välja vahetamist. Tuleb kindlaks määrata kas tööd teostaval töölisel on vastav kvalifikatsioon selle sooritamiseks nõuete kohaselt. Jooksevkontroll Töö käigus hoitakse koguaeg silm peal kas õmblus on nõuetekohane ja vastab standarditele. Hoitakse kinni tehnoloogiaprotsessist ja jälgitakse keevitusseadme korraolekut. Järelkontroll
seadme häälestuskaardi järgi. reguleeritavus Keevitaja kvalifikatsioon Kvaliteet ei sõltu keevitaja Väljaõpe on lühiajaline. treenitusest ja töökogemusest. Arvestades, et soovitakse teha masstootmist, on otstarbekam valida punktkontaktkeevitus. Antud meetod on väga tootlik ja väljaõpe on lühiajaline. Punktkontaktkeevituse tehnoloogia Punktkontaktkeevitusel (21) saadakse liide keevitusmasina elektroodide vahele paigutatud ülekattes olevate detailide lokaalse kuumutamise teel neid läbiva elektrivooluga trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis
Reljeefkontaktkeevitamine on sarnane punktkeevitusega, kus keevituspunktid moodustuvad detaili pinnast välja ulatuvate osade vahel. Põkk-keevitamist liigitatakse keevitusprotsesside iseloomu järgi sulatuspõkk- keevitamiseks ning takistuspõkk-keevitamiseks. Esimesel juhul saadakse põkkliide keevitusmasina kontaktide abil kokkupuutesse viidud detailide otspindade kuumutamisega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. Enne otspindade kokkusurumist liidetavad pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühendatavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, misjärel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuumeneval liitekohal
Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku. Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Sulatuspõkk Keevitamiseks kasutatakse ühefaasilist vahelduvvoolu. Toorikute otspinnad sulatatakse ja seejärel jämendatakse. Toorikud kinnitatakse keevitusmasina rakisesse, pingestatakse keevitustrafo ja lähendatakse toorikud aegamisi teineteisele. Toorikud puutuvad kokku üksikuis punktides, kus moodustuvad sulametalli sillad; need aurustuvad hetkeliselt. Toorikute edasisel lähendamisel aurustuvad uued sillad. Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku. Kõrgsagedus torude otspindu kuumutatakse neid läbiva kõrgsagedusvooluga, mille järel rakendatakse valtside survejõud.
Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud. Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või servade sulamiseni, seejärel aga surutakse välisjõudude toimel kokku. Selliselt keevitatakse rööpaid, torusid, vardaid jne. See keevitusviis tagab suure tootlikkuse ja kvaliteetsed õmblused Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse (joon. ) puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis
kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis.
vahel. Põkk-keevitamist liigitatakse keevitusprot- sesside iseloomu järgi sulatuspõkk-keevitamiseks ning takistuspõkk-keevitamiseks. Esimesel juhul saadakse põkkliide keevitusmasina kontaktide abil kokkupuutesse viidud detailide otspindade kuumuta- Sele 2.27. Plasmakeevitamine. a kaudkaarega, b misega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. otsekaarega Enne otspindade kokkusurumist liidetavad Eristatakse kaudkaarega plasmakeevitamist pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühenda- e
annaabi.ee 
