Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes
Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja
vase, nikli ja selle sulamite ning titaani keevitamisel; 3.3.2. Vahelduvvooluga TIG keevitust kasutatakse selliste materjalide keevitamisel, millel on pinnal raskestieemaldatav oksüüdikiht, nagu alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid. 4. OHUTUSNÕUDED ELEKTERKEEVITUSTÖÖDEL: 4.1. Lülita sisse ventilatsioon. 4.2. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piira keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiata läheduses viibijaid. 4.3. Elektriseadmete rikke korral informeeri tööandjat, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 4.4. Elekterkeevituse juhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 4.5. Läbi uste, luukide ja teiste avauste viimisel tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 4.6
keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on soojendi ja kuivati.Ilma soojendita tekiks gaasi rõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elektriga köetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav süsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satub keevitustsooni,laguneb see hapnikuks ja vesinikuks halvendades õmbluse kvaliteeti
keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on soojendi ja kuivati.Ilma soojendita tekiks gaasi rõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elektriga köetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav süsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satub keevitustsooni,laguneb see hapnikuks ja vesinikuks halvendades õmbluse kvaliteeti
Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Tööohutus keevitamisel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8
Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja korrastada isikukaitsevahendid. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektri juhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3. Lülitada sisse ventilatsioon. 4. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piirata keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiatada läheduses viibivaid töötajaid. 5. Elektriseadmete rikke korral kohale kutsuda selleks pädev töötaja, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 6. Elektrikeevitusjuhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 7. Viimisel läbi uste, luukide ja teiste avauste tuleb juhtmeid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest puust karpidega või torudega. 8
üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vett, mille jahutusvõime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Terase kõvadus suureneb seda rohkem, mida suurem on ta süsinikusisaldus (kuni 0,8% C). Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Terase keevitamisel tekib keevituskoha ümber atmosfäär, mis sisaldab CO2 ja CO ja tekib oht, et süsinik põleb terasest välja ja keevituskoht muutub korrosiooni altiks. Reaktsioonid???:C+CO2à 56. Tasakaalureaktsioonid tsementkivis: tsementkivi mineraalide (Casilikaat- ja Caaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne: 1) Ca(OH)2 sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/l 3CaO*2SiO2*3H2O+H2OFCaO*SiO2*H2O+Ca(OH)2 2) Ca(OH)2 sisaldus >1,42g/l 3CaO*Al2O3*6H2O+H2OF3Al2O3*yH2O+3Ca(OH)2 Tsemendiklinkri põhimineraalide hüdratiseerumine: 2(3CaO*SiO2)t+6H2Ovà3CaO*2SiO2*3H2Ot+3Ca(OH)2 t,v
..0,6%) keevituvad halvemini ja halveneb süsinikusisalduse suurenemisega veelgi. Võivad tekkida kuum- ja külmpraod. Keevitatakse neutraalse või kergelt tsementeeriva leegiga ja võimsus valitakse väiksem kui süsinikuvaeste teraste puhul. Servade töötlemine ja traat valitakse nagu eespool ja metalli ülekuumenemist aitab vähendada vasaksuunaline keevitusviis. Kui metalli paksus ületab 3 mm, on soovitatav kas kuumutada ette kogu detail temperatuurini 250...350º C või ainult keevituskoht põleti abil temperatuurini 600...650º C. Suure süsinikusisaldusega terased 0,6...2,0%, kuuluvad raskkeevitatavate teraste hulka. Soovitatav ettekuumutus temperatuur 250...350º C, pärast läbi sepistada, normaliseerida või noolutada. Keevitusvõtted samad, mis keskmise süsinikusisaldusega teraste puhul. Keevitusleek peaks olema neutraalne või kergelt tsementeeriv. Vasaksuunaline keevitamine vähendab
annaabi.ee 
