- katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist;
Vt. joonis 12 ja tabel 1 pos.1. Joonis 12. Keevisõmbluse andmete tähistamise näide EN 22553:2000 järgi [1:85] (tähistuste selgitused Tabel 1) Tabel 1. Keevisõmbluste tähistamise tingmärgid ja selgitused joonistel tähistamisel [1:85-86] Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi (AWS) tähe- numbrikombinatsiooniga (vt tabel 3) Kõige kasutatavam ja kõige parema kvaliteedi tagab nn põrandaasend e asend PA (USA tähistus: 1G põkkliidetel ja 1F nurkliidetel). [1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse elektroodi nurga keskel, kui
suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust. Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode. Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi (AWS) tähe-numbrikombinatsiooniga (vt tabel 3) Kõige kasutatavam ja kõige parema kvaliteedi tagab nn põrandaasend e asend PA (USA tähistus: 1G põkkliidetel ja 1F nurkliidetel). [1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakse elektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis elektrood liigub 45° nurga all ja
Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 – 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode. Keevitusasendite tüübid ja markeering: Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi (AWS) tähe- numbrikombinatsiooniga (vt tabel 3) Kõige kasutatavam ja kõige parema kvaliteedi tagab nn põrandaasend e asend PA (USA tähistus: 1G põkkliidetel ja 1F nurkliidetel). [1:16] Väga tihti kasutatakse mitmesuguste konstruktsioonide keevitamisel ka asendit PB, kui on tegemist nurkõmbluste koostamisega. Nurkõmbluse puhul PB asendis hoitakseelektroodi nurga keskel, kui nurk on 90°, siis
- katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb - rõhtasend, horisontaalasend - tähis PC, (d) - lae- seinanurk Pd - laeasend - tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles PF, ülalt alla PG, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliidete tüübid Keevisliidete põhitüübid (oc ): 1. põkkliited ---------- 2. nurkliited ------------ 3. otsliited 4. katteliited 5
servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) laeasend tähis PE, (b) püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon