VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Metallipinkidel Töötaja Timo Potter METALLI TÖÖD Referaat Juhendaja Udo Palgi Võru 2011 Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi
Vali üks: a. termomõju tsoonis metalli kahanemise ja sisepingete esinemise tõttu b. õmbluses, kiirest jahtumisest tingitud karastusstruktuuride moodustumise ja sisepingete tõttu c. õmbluses, metalli difundeerunud vesiniku tõttu d. õmbluses, metalli väikse deformeeritavuse tõttu pooltahkes olekus ja kahanemisest tingitud deformatsioonide tõttu Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevitatavuseks nimetatakse Vali üks: a. metalli omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet b. metalli võimet moodustada ilma keevitusdeformatsioonideta keevisliide c. keevisvanni moodustamise võimet d. metalli omadust moodustada ekspluatatsiooninõudeid rahuldavat keevisliidet sõltumata kasutatavast keevitustehnoloogiast Küsimus 25 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Süsinikuekvivalendi kriitiliseks väärtuseks on
austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: · hea keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; · rahuldav kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim;
2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga valandeid (sisepingete tekkimise oht). 13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide, mis täidab toote konstruktsioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. 2. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide keevitamiseks? 3. Difusioonkeevitus?? 4
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi
volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum 8. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Parem on valada malmi selleparast et malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. 9. Keevitatavuseks nimetatakse ühe- või erisuguste metallide omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga konstruktsiooni- ja ekspluatatsiooniomadusi rahuldavat. Parem keevitada musti metalle selleparast et nii on odavam, lihtsam. 10. Elastsus on metallide omadus muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Elastsest materjalist peavad olema näiteks auto vedrud. 11
austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim;
suunas paiskuvad laiali süttinud süsinikuosakesed. Suurema süsinikusisalduse korral muutub põhiline sädemetevihk lühemaks ja peenemaks, hargnemisi tekib aga rohkem. Terased, mis sisaldavad 0,15...0,20% süsinikku, tekivad õlgkollased sädemed, süsinikusisaldusel 0,25...0,50% muutuvad sädemed helekollaseks, 0,6...1,1%-lise süsinikusisalduse puhul aga valgeks. Veel suurema süsinikusisalduse korral annavad terased juba tumepunaseid sädemeid. Terase keevitatavus. Keevitatavuseks nimetatakse metallide omadust moodustada ettenähtud keevitustehnoloogia järgimisel keevisliite, mille õmblusemetalli mehaanikalised omadused on lähedased põhimetalli omadele. Eristatakse metallurgilist ja tehnoloogilist keevitatavust. Metallurgilise keevitatavuse määravad sulamistsoonis toimuvad protsessid, mille tulemusena tekib detailide vahel lahtivõetamatu liide. Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid,
3. Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrd- ja plahvatuskeevitus). 2.4.2. Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erine- vate metallide omadust moodustada kvaliteedinõue- tele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevita- tavast materjalist, kasutatavast keevitustehno- Sele 2.20. Reljeefstantsimine loogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist
annaabi.ee 
