Maja valides kalpsas Teodori juurde koer ,kes oli räsitud olemisega ja takjanuppe täis pulstunud karvaga koer. 5.Millisel põhimõttel valiti maja? Kelle leitud maja osutus valituks? Maja valiti põhimõtel ,et seal oli kõik eluks vajalik olemas. Valituks sai maja ,mida nad kõik olid tegelikult vaatamas käinud. 7.Miks mindi varandust otsima? Mindi varandust otsima,et omale head ja paremat muretseda,paremaks eluks 8.Kes tuli sõpradele vastu ja kuidas sõbrad end välja keerutasid? Sõpradele tuli vastu postiljon ,kes oli uudishimulik ja tundis huvi kirstu vastu mida nad tassisid.välja keerutasid nad end sellega,et käisid kirstuga seenel ja soolasid seened kohe sisse. 9. Kodus ei olnud ema ja isa ühel meelel. Miks? Midagi otsustati siiski koos. Mida? Ühel meelel ei olnud nad sellega ,kes tegeleb lapsega seega otsustati koos laps üles leida. 10.Mida keegi raha eest osta tahtis? Milline sekeldus tekkis Miisuga? Kass tahtis lehma,Teodor jalgratast ja koer püssi
Kui ta oli raha pärinud, pidasid pankrotis pontevedrolased plaani, et keegi neist võiks abielluda Hannaga. Ja kuna Danilol oli enne suhe Hannaga, siis pidi tema teenima riigile selle rahasumma, mis oli naisel. Kuid nad ei kohtunud plaanipäraselt ja juba esimesel kohtumisel tõotas mees mitte kunagi öelda Hannale ``Ma armastan sind``. Aga tegelikult tundis mees ikkagi naise vastu midagi ja ka Hanna armastas sisimas Danilot. Nii nad keerutasid, kuni lõpuks lipsaski mehel huulte vahelt läbi lause: ``Ma armastan sind``. Siis päris mees selle kakskümmend miljonit endale ja ma oletan, et nad elavad õnnelikult elu lõpuni nagu ikka ja alati. · 1906-1921 aastal mängiti ``Lõbusat leske`` Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Tsehhimaal kokku 8338 korda. · Ameerikas sai ``Lõbus lesk`` nii populaarseks, et seal levis niinimetatud lese-hullus. · 1994 aastal oli esitatud juba 70 000 etendust, 25. erinevas keeles.
Järgmisena lähen ma kindlasti täispikka balletietendust Estoniasse vaatama. Kuna Johann Strauss oli valsikuningas, siis sai seal kuulda ja näha ohtralt viini valssi. Minul oli päris põnev seda kõike jälgida, kuna enamus lugudest olid väga tuttavad mu enda tantsuajast ning tekkis tahtmine ise sinna lavale tantsima minna. Ihukarvad tõusid püsti lausa, kui lõpus kõik need 25 paar seal uhketes kostüümides ja ballisaali meenutaval laval ühtse tervikuna viini valssi keerutasid. Kuna tegemist oli ikkagi rohkem lauljate ja näitlejatega siis ma ei hakka nende tantsuoskust kritiseerima, muidugi alati saaks ka paremini, Juba omadest kogemustest tean, et tavainimesed jälgivad rohkem kleite ja soenguid mitte tantsusamme. Kuna ma istusin esimesel rõdul, siis oli mul hea ülevaade ka kogu orkestri tegevusele. Kõik tegid väga head koostööd ja tulemus oli nauditav. Nüüd ma siis tean, kes on nende
Eevi aga samal ajal sammus väikese Villuga Kõrboja perenaise juurde,et paluda Annal vigane ja sant Villu talle jätta.Juba poja pärast. Kuid rääkida jõudsid nad kõigest, peale Villu. Eevil polnud julgust,ning tõi ettekäändeks ema,kes lamab surivoodil. Kui käte jõudis pählapüha ja inimesed metsas kilkasid ning karjusid,huvitus ka Villu,kes iseenese teadmata sammud platsile suunas. Seal olles jootsid talle tema vihamehed viina ja keerutasid jalga,kuniks Villu märkas Annat. Ning õhtu jätkus Anna seltsis tantsides kuni kukkumiseni,ning siis sai Villu aru, et vihamehed teda alandasid.Jootsid oma viina,tantsisid nii et kuued maha sai visatud. Annaga Kõrboja poole sammudes,vaikisid mõlemad,Villu nagu peksa saanud krants. Järvel Anna kutsus Villu Kõrbojale peremeheks,kuid mida see sant ikka, niisuguses kohas nagu on seda Kõrboja,peale hakkaks.Kuid Anna ei jätnud,nuttis ja palus. Villu kallistas Annat ja
konverentsil. Detsembris 1938 presidendi poolt välja kuulutatud erapooletuse korraldamise seadus oli välja töötatud Oslo rühma riikide neutraliteedidekreedi eeskujul, kuid see oli ka kõik. Eesti kuulutas end erapooletuks, nagu ka kõige alguses oma Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele. Märtsis 1939 loovutas Leedu ähvarduse mõjul Saksamaale Klaipeida. Moskva üritas Londoni ja Pariisiga läbi rääkida, et need ei sekkuks, kui ta Baltimaad endale võtab, kuid need keerutasid. Berliin andis kiirema ja parema vastuse. Ega siin suurt laveerida ei olnudki, suurriigid võtsid selle, mis tahtsid, NL tuli kavaluse ja pealesurumisega, kuna keegi väljaspoolt nkn ei oleks hakanud takistama. Kultuurielu põhijooned 1918–40 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kunsti ja kultuuriüritusi toetava findi idee tekkis juba omariikluse algul, kuid majandusolud lubasid selle teostada alles 1925. aastal, mil Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurikapitali seaduse
Treville mõistis suurepäraselt tolle aja sõjapidamiskunsti, kus elati oma kaasmaalaste kulul, kui ei õnnestunud vaenlaste kulul elada. Treville'i sõdurid moodustasid elavate kuradite leegioni, kes peale tema ei kuulanud kellegi sõna. Palja kaela ja rinnaga, joobnud ja kriimustatud, kolasid kuninglikud musketärid, õigemini küll härra de Treville'i musketärid kõrtsides, bulvaritel ja mänguplatsidel, karjusid täiest kõrist, keerutasid vurre, täristasid mõõku ja müksasid naudinguga härra kardinali kaardiväelasi, kui neid kohtasid. Tuhande naljatuse saatel hakkasid nad keset tänavat kaklema; mõnikord mõned neist tapetigi, aga nad surid teadmisega, et neid taga nutetakse ja nende eest kätte makstakse. Ise tapsid nad aga sageli ja olid sealjuures kindlad, et nad ei pea vangikongis hallitama, sest härra de Treville ilmub jalamaid kohale, et neid välja nõuda
annaabi.ee 
