Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka. Seda peeti vulgaarseks ja kombelõtvaks tantsuks, kuna keerutamise ajal oli näha naise pahkluud. Valssi ründas käige ägedamalt aristokraatia. Veel üks põhjus, miks valss hukka mõisteti oli see, et seda oli lihtne ära õppida ja lühikese aja pärast oskas seda juba igaüks. See tähendas seda, et peenutsevad menuetid, gavotid jäid tahaplaanile, kuna neid oli rakse õppida. Valss hakkas muutma ühiskonna kihtide vahelisi piire, mistõttu 1800. aasta paku tehti n.ö seadus, et kes tantsides ringis keerutab, see arreteeritakse ja ta peab ka
sinna kauaks jääda kuna ta on veel noor ja terve elu ees. Märsi võttis ta kaasa. Läksid teele. Putukas ütles et ta endale tappepuus nuia mis märsi sisse mahtus et seltsimehed olid linnas rääkinud kuidas nad süüa said ja nüüd tahetakse seda varastada. Järgmisel päeval oligi nii kümme mees kargas kallale aga nui lõi kõik sodiks. Hiljem jõudis külasse kus oli pidu. Putukas rääkis et ta peab ühe neiu kellel on paks kaelapael tantsima kutsuma ja kõige kiirema keerutamise ajal selle katki tegema. Seda ta tegi ja tüdruk oli kadunud. Üks mees jooksis talle järgi ja teine järgi talle. Mees läks ööpaika otsima kui kuulis et keegi on ta taga ja see oli sama putukas et ainult mehe kujuga. See naine oli tema vaenlane kes ta kivisisse pani. Hommikul läksid seda nõida vaatama ja pinnima kus kuningatütar ja varandus peidetud on, teda ähvardati nuiaga. Lõpuks ütles koha tark nõidus märsikese küniks ja nad sõitsid oma nädal
nt mängulise võistluse abil võidi mõjutada kevade võitu talve üle, samuti töö jäljendamine võis soodustada selle õnnestumist. Seda kinnitab asjaolu, et mängimise komme ja mitmed laulumängud on kuulunud kalendripühadega seotud kombestikku. Vanemates mängulauludes liiguti või istuti tavaliselt koos vooris või ringis. Osades mängudes toetasid tegevus ja laul teineteist: nt ,,Käsikivimängu" liikumise ja laulu rütm vastab kivi keerutamise rütmile. Enamasti oli mäng aga areneva tegevusega, laulule, mis seletab ja saadab toimingut, järgneb tegelaste dialoog ning mängu lõpetab kas tagaajamine, pantide lunastamine vm. Uuemad laulumängud on tantsulise liikumisega ning hakkasid Eestis levima u 16.- 17. sajandil. Suurem osa neist oli laialt tuntud ja jõudsid Eesti aladele lähinaabrite kaudu. Uuemate laulumängude vormis on enamasti siirdevormilised või uuemad rahvalaulud.
Kusjuures põhi samal ajal kristalliseerub ja tipp on vedel. Bridgman Kristalliitmaterjali kuumutatakse üle sulamispunkti ja tal lastakse vaikselt jahtuda alates kristalli algpunkist ehk seemnekristallist. Selle protessi abil tehakse pooljuht kristalle, mille tegemine Choralski tehnikaga on keerulisem. Choralski Täpselt suunatud seemnekristalli varras pannakse sulanud räni sisse. Samal ajal seemnekristalli üles tõmmates ja seda keerutades moodustub seemne ümber kristall. Tõmbamise ja keerutamise kiirus on üliolulised protsessi õnnestumiseks. Selle protsessiga kasvatakse monokristallset räni, mis on põhiline materjal kogu mikrokiipide ja teiste integraalskeemide tootmisel. Tsoonsulatus Antud meetod on kristallide puhastamiseks. Selle käigus sulatatakse kitsas ala kristallist ja järjest uut ala kuumutades, liigutatakse seda piki kristalli. Liikuva sulanud ala ees olnud ebapuhas tahkisest jääb maha puhas materjal. Lahusest kasvatamine
Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi. Ühe leti tagant pöördub Jutustaja poole mustas vormiriietuses mees. Ta küsib dokumente, kuid Jutustajal ei ole neid. Selgub, et ilma dokumentideta ei saa ta kuhugi edasi minna, ka ei saa ta tagasi minna. Nii leiabki ta end lootusetus olukorras. Tema poole pöörduvad paar sõdurit, sakslane ja prantslane. Nad käisid Jutustajale peale, et too midagi ette võtaks. Pika keerutamise tulemusel õnnestub Jutustajal siiski järgmisesse ruumi pääseda. Sellega algab kolmanda osa teine peatükk, mis kannab nime ,,Ooteruumis". 6 Jutustaja kirjeldab pealiskaudselt ruumi kujundust ja asjaolu, et talle seal eriti ruumi ei jätku. Palju rohkem paneb ta rõhku ruumis viibivate inimeste kirjeldamisele ja nende välistele omadustele. Ta
enam minna ei saa. Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi. Ühe leti tagant pöördub Jutustaja poole mustas vormiriietuses mees. Ta küsib dokumente, kuid Jutustajal ei ole neid. Selgub, et ilma dokumentideta ei saa ta kuhugi edasi minna, ka ei saa ta tagasi minna. Nii leiabki ta end lootusetus olukorras. Tema poole pöörduvad paar sõdurit, sakslane ja prantslane. Nad käisid Jutustajale peale, et too midagi ette võtaks. Pika keerutamise tulemusel õnnestub Jutustajal siiski järgmisesse ruumi pääseda. Sellega algab kolmanda osa teine peatükk, mis kannab nime ,,Ooteruumis". Jutustaja kirjeldab pealiskaudselt ruumi kujundust ja asjaolu, et talle seal eriti ruumi ei jätku. Palju rohkem paneb ta rõhku ruumis viibivate inimeste kirjeldamisele ja nende välistele omadustele. Ta püüab nende väliste omaduste põhjal määrata inimeste iseloomu ja ka põhjust, miks nad seal viibivad.
· Paku lapsele sõnu ja sa üllatud, kui ruttu mõtleb ta välja oma salmi. ÜKS VÄGA ARMAS LAPS · Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi: "Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest
Oletatakse, et vanasti võis neil olla ka maagiline otstarve näiteks võistluse abil mõjutada kevade võitu talve üle. Mitmed laulumängud ("Hobusemäng", "Nukumäng") on kuulunud just kalendritavandite juurde. Neid lauldi sageli samade viisidega kui kalendrilaule. Tööd jäljendavates mängudes oleneb laul töö iseloomust ja eriti selle rütmist: "Käsikivimängu" laulu rütm vastab kivi keerutamise rütmile. Enamasti on mäng kolmeosaline: laul, mis seletab ja saadab toimingut; tegelaste dialoog ning mängu lahendus (nt tagaajamine, pantide lunastamine). Mängud võivad olla veelgi vanemad kui neid saatvad laulud. Põhiliselt liiguti kas vooris (üksteise selja taga) või ringis. Kui mängiti istudes, siis istuti samuti kas ringis ("Naerimäng") või vooris ("Laevamäng").Peamiselt lauldi üheskoos, harvemini laulis ainult peategelane üksi
Kui lapsel on kindel lemmiklelu, mõtle ise välja salmike selle kohta. 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS · Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi: "Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. UURINGUTE ANDMETEL kohaneb laps koolis kergemini ja tema IQ-näitaja on kõrgem kui teda juba varasest lapsepõlvest ümbritseb hoolitsev keskkond. See mäng arendab lapse kuulamisoskust, sest siin tuleb tähele panna, mida teha. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama.
annaabi.ee 
