Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv?
Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis
Tm,min Tp , h Treitera: CNMG 09 03 08 PF GC 4215 Sandvik 3 0,8135 1 Treitera: CCMT 06 02 04 PF GC 4215 Sandvik 3 0,297 1 Soone tera : MB07G300-00-1 R GC 1025 Sandvik 4 0,123 1 Mahalõiketera: N123 G2-0300-002-CM Sandvik 4 2,06 1 GC2135 Keermetera(välimine) M16X2 166.0G- Sandvik 5 0,005 1 16VM01-001 GC 1020 Keermetera(sisemine) M16X2 166.0L- Sandvik 5 0,025 1 16VM01-001 GC 1020 Keermetera(sisemine) M44X2 R166.0L - Sandvik 5 0,008 1 11VM01-001V GC 1020 Tsentripuur MSP0300SM Mitsubishi 3 0,009 0,5
mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA SISEASTMETERA LÕIKAVOSA PEA ASTMETERA KUJUTERA KEERMETERA KEHA MAHALÕIKETERA 10 TREITERA GEOMEETRIA TREITERA GEOMEETRIA MOODUSTAVAD: · SERVAD · pealõikeserv · abilõikeserv(-ad) · TAHUD · peatagatahk
siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 4
Suurtel kiirustel toimub tera tipus plastne deformatsioon. Lõikejõud o Kõige kriitilisem keerme treimisel on sisenemine ja väljumine lõikest. See võib põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. Läbim o Koorivad läbimid – toimub põhiline materjali eemaldamine keermesoonest. Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine. 8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; Vahelduva ettenihkega laastule. Radiaalse ettenihkega laastule o Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga keere, kuid keerulise profiiliga laast suurendab teraplaadi kulumist ja läbimite arvu.
keermetreiteri - kõik nad võivad olla nii sise- kui välistreimiskujunduses - ja otsa- ning mahalõiketreiteri. Lisaks sellele liigitatakse treiteri veel must- ja puhastöötlusteradeks. Esimesi kasutatakse eel- ehk kooriv- töötlemiseks, teisi lõpp ehk puhastöötlemiseks. 10 Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera, b painutatud välistreitera, c astmetera, d otsatera, e mahalõiketera, f soonetera, g kujutera, h keermetera, i sisetreitera, j siseastmetera Konstruktsioonilt võivad treiterad olla tervik- või koostatavad terad. Esimesed valmistatakse tervikuna ühest ja samast materjalist (vt.joon. a). Koostatavatel teradel valmistatakse terakeha konstrukt- siooniterasest, terik aga tööriistamaterjalist. Terik keevitatakse või joodetakse terakeha külge (vt.joon. b, c). Võidakse kasutada ka mehaanilist kinnitust (vt.joon. d). 11 Joon
Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole.
annaabi.ee 
