· Konservikarp -100 aastat · Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi · Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat · Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud REOSTUNUD RANNAD JA LAHESOPID KURB FAKT · Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. KASUTATUD ALLIKAD · http://alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-suureneb-jou dsalt/l-40/c-272 / · http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-1675/Vaikse-ookeani-pr%C3%BCgisaar e-pindala-suureneb-j%C3%B5udsalt · http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/ocean_pollutio n_animation / · http://alkeemia.ee/artiklid/Amazonasest-leitud-plastmassi-soovad-seene
tagajärgi. Inimese organismis on tänapäeval umbes 100 uut sünteetilist keemilist ühendit, mida polnud veel 50 aastat tagasi. Kurvad faktid: Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemaltmiljon merelindu ja üle 100 000 looma. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Puudub ühene lahendus kogu probleemile. Kasutatud allikad http://alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-s uureneb-joudsalt/l-40/c-272 / http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-1675/Vaikse-ookeani-pr%C 3%BCgisaare-pindala-suureneb-j%C3%B5udsalt http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/oce an_pollution_animation / http://alkeemia.ee/artiklid/Amazonasest-leitud-plastmassi-s
vastsed(bio.edu.ee). Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat(www.miksike.ee). 6. KESKKONNA PROBLEEMID Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest (North Atlantic Garbage Patch). 2008. aastal hoiatas Charles Moore meres
elujõu tõestuseks oma eepost ,,Kalevipoega". ,,Kalevipoeg peaks seisma igas eesti kodus piibli kõrval, ,, kirjutas oma 1867. a koolilugemikus C.R.Jakobson. Kõige emotsionaalsemalt ja mõjukamalt väljendus romantiline isamaa- ja tema mineviku kultus 1860. a esile kerkinud poetessi Lydia Koidula värssides. Just tema luule kaudu sai eestlastele omaseks isamaa kui rahvuse sümbol. Koidula kirjutas pateetilisi hümne isamaale ja meenutas dramaatilistes värssides esiisade kannatusi sõdade keeristes ja orjastajate raske käe all. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 10. Venestamine Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venstusreformid lõid sensed arengud ja lootused segamini. Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini
1 Ebasoodsates tingimustes (vees) need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, jagades aja jooksul mürgiseid ühendeid. Maailma meredes on sellised kohti, kus plastikut vees on rohkem kui planktoni. Selline olukord on näiteks Vahemeres. Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2 Krista Taim arvates, igal aastal kilekotid tapavad looduses umbes milion lindu ja looma. Milionid loomad ja linnud surevad kilekotijäätmete ja muu plasti allaneelamise tõttu. 3 Isegi Tallinna loomaaieas kilekottide söömise tõttu on hukkunud kaks muskusveise vasikat. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates prahti, mis ujub meres, pidades kileosaid toiduks. Plastikud
tooks langenule? Tõstan pilgu siin - mu patt on olnud. Aga ometi, m i s palve võiks mind päästa? "Andesta mu jõle mõrv?" No vaevalt, sest mul kõik on alles, mille pärast mõrvasin - mu kroon, mu ihaldatud võim, mu kuninganna... Kas andeks saab siis see, kes püsib patus? Siinilmas, korruptsiooni keeristes, võib õigust vägagi küll väänata; näeb tihti, kuidas süüteost saadud tulu eest seadus müüakse. Siin küll - ent s e a l ei maksa riukad midagi. Mis on, on oma selgel kujul; palgest palge sääl seisame me oma pattudega. Ja siis - mis saab meist siis? Noh, siis peab katsuma, mis suudab kahetsus...