Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2.Ühetorusüsteem Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses; sarnasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru. Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisõhurõhuga. Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2
Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde , rõhk tõuseb.Tänu sellele ,et vedelikuosake satub mitu korda tööratta labade vahele ja saab niiviisi töörattalt korduvalt energiat , on keerispumba surve sama tööratta mõõdu ja pöörlemissagedusega tsentrifugaalpumba omast mitu korda suurem. Keerispumbad on sama võimsusega tsentrifugaalpumpadest tunduvalt väiksemad .Nende puudus on väike kasutegur ( 0,25…0,3 ). Keerispumba üks iseärasusi on pumba iseimemisvõime . Imi ja surveava on pumbakere peal . Surveavale kinnitatakse õhueraldusanum . Pumba kere peab enne käivitamist olema vett täis . Töö algul liigub pumbas vee ja imitorust tulnud õhu segu
kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) .
Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde, rõhk tõuseb. Suur osa vedelikule antud energiast kulub tööratta hüdrauliliste takistuste vedeliku hõõrdejõu ületamiseks. Seepärast on keerispumba kasutegur väiksem kui 50%. Suletud kanaliga keerispumpades liigub vedelik töörattal suure suhtelise ja joonkiirusega , mis vähendab tema kavitatsioonivaru. Selliste pumpade imikõrgus ei ületa reeglina 4...5 m. Avatud keerispumbas pöörleb pikkade töölabadega tööratas pumba korpuses, mille otsakaandes on mõlemal või ühel pool tööratast sirbikujulised imi- ja surveavad . Imi ja surveavade vahel on esialgu laienevad ja enne surveava ahenevad ringkanalid. Keskosas on
tsentri- fugaalpumba töörattaga samale teljele. Vaakumpumba sissevoolutorul on filter tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Olles imenud ja heitnud spetsiaalse toru kaudu atmosfääri õhu tsentrifugaalpumba sissevoolutorust ja kerest ning tõmmanud sinna vedeliku, lülitab kraan vaakumpumba vedeliku pumpamisele tsentrifugaalpumba kerest sissevoolutorusse ringivoolu toru kaudu. Vähese vedeliku juurdevoolu korral suure rõhu saavutamiseks kasutatakse keeris-pumpi. Keerispumba keres paikneb jäigalt võlli külge kinnitatud tööratas, millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud
töörattaga samale teljele. Vaakumpumba sissevoolutorul on filter tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Olles imenud ja heitnud spetsiaalse toru kaudu atmosfääri õhu tsentrifugaalpumba sissevoolutorust ja kerest ning tõmmanud sinna vedeliku, lülitab kraan vaakumpumba vedeliku pumpamisele tsentrifugaalpumba kerest sissevoolutorusse ringivoolu toru kaudu. Vähese vedeliku juurdevoolu korral suure rõhu saavutamiseks kasutatakse keeris-pumpi. Keerispumba keres paikneb jäigalt võlli külge kinnitatud tööratas, millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud
tsentri- fugaalpumba töörattaga samale teljele. Vaakumpumba sissevoolutorul on filter tahkete osakeste eest kaitsmiseks. Olles imenud ja heitnud spetsiaalse toru kaudu atmosfääri õhu tsentrifugaalpumba sissevoolutorust ja kerest ning tõmmanud sinna vedeliku, lülitab kraan vaakumpumba vedeliku pumpamisele tsentrifugaalpumba kerest sissevoolutorusse ringivoolu toru kaudu. Vähese vedeliku juurdevoolu korral suure rõhu saavutamiseks kasutatakse keeris-pumpi. Keerispumba keres paikneb jäigalt võlli külge kinnitatud tööratas, millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud