ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud 4. TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa
meeldivama sõidu. 1.2 Lehtvedrustus Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks
Kui ABS lakkab töötamast ja tema märgutuli põleb pidevalt, siis sõidupidur ikkagi töötab. ABS pidurite korral võivad rattad blokeeruda vaid pidurdamisel kiiruselt kuni 15 km/h ning ei tohi blokeeruda suuremal kiirusel. Veermiku- kaudu toetub auto kere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telikutest koos ratastega. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Sõiduautol kasutatakse põhiliselt keerdvedrusid. Auto kere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autoratta äravõetav osa koosneb veljest ja rehvist. Sõltuvalt siseehitusest jagunevad rehvid diagonaal- ja radiaalrehvideks. Enamikul sõidukitel kasutatakse radiaalrehve. Nende tähises on R-täht. Näiteks tähis 170/70 R14 näitab, et tegemist on 175 mm laiuse radiaalrehviga, mille kõrguse ja laiuse suhe on 70 % ja siseläbimõõt (veljemõõde) on 14 tolli. Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H
autokeret võivad autotuled hakata pimestama vastusõitjaid. Ka kuluvad erinevad autoosad enneaegselt. 1.1 Keerdvedrustus Lesjöfors AB oli esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele autode keerdvedrude puhul külmvaltsimise. See on vedrutootmises modernseim meetod. Samal viisil toodetakse näiteks ka mootori klapivedrusid. Kilen pakub nelja erinevat tüüpi keerdvedrusid. Standard-vedru vastab omadustelt originaalvedrule. Kui ei soovita muuta põhimõtteliselt auto sõiduomadusi, tuleks valida just see vedrutüüp. Kui sõidetakse autoga, mis on pidevalt koormatud, võib standardvedrud auto tagasillal asendada tugevdatud vedrudega. Need on tavavedrudest 30-40% jäigemad ja hoiavad auto tagaosa koormuse all paremini õigel kõrgusel
Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja
Tagavedrustus. Tänapäeva mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tagahark ühendatakse raamiga sarniirselt (joon. 91). Vetruva osana käsutatakse amortisaatoritega teks, Motorolleritel B-150M, «Elektron» ja «Turist» käsu- ühitatud (mopeedidel mitte) keerdvedrusid. Tagaratta ved- tatakse tõukavat, nende eelmistel mudelitel aga tõmbavat rustamine muudab esiteks sõidu mugavamaks, teiseks esiharki. parendab ratta haardumist teega, sest vedrustamata osade Amortisaatorid on sarniirselt ühendatud tugihärgi mass on väike. Ratta väiksema hüplemise tõttu teepinnal ja õõtsraami vahele. Motorollerite B-150M ja «Elektron» väheneb ta tühjalt pöörlemine. See suurendab masina