· Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt. Pärast paberi laialdasemat levikut hakkas papüüruse valmistamine hääbuma ning taasavastati ales 20. sajandil. · Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. · Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm. · Hilisantiigis (u esimesel neljal sajandil pKr) ja varakeskajal alguses (dateeritakse aastatesse 476-1054 pKr) kasutati kirjutustahvleid, aga loomulikult ka papüürust. Umbes 6. saj paiku hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast
Osa sumomatšisid kestsid vähe ja osad hästi kaua. Põhjus oli selles, et osad olid tugevamad kui teised. Paljudele meeldiski suurtematega maadlemine. Sumo õpetab vastase tasakaalust väljaviimist (Kuzushi) ja haarde võtmist (Kumikata). 1.6. Üle mati hüppamis harjutus Harjutuse eesmärk on arendada kiirust ja osavust. Harjutuse tegemiseks on vaja suurt paksu pehmet mati. See matt tuleb keerata külje peale ning siis hakkavad lapsed sellest üle ronima või hüppama. See matt oli külili keeratuna 1,5 meetrit kõrge. Harjutus tuligi sedasi välja, et nad olid ilusasti järjekorras ja peale hoojooksu hüppasid või ronisid üle. See 6 harjutus meeldis lastele kõige rohkem, sest neile meeldib ronida. Peale seda keerasin matti pikali ja siis nad pidid jooksupealt kukerpalliga sealt üle hüppama (aitab õppida Mae- Mawari-Ukemit – ette üle käe kukkumist). Kaugus oli umbes 1 meeter. Lastele meeldis ka see harjutus. 1.7. Venitus
Maitseomadused tõusevad veelgi, kui küpsetada liha koos kondiga. Seega on lambasadul väga hea valik mõnusa roa valmistamiseks! Lamba sisefilee on võimalik seljatükist eemaldada nn rebimise teel. Sisefilee on kõige pehmem ja õrnem lihas. Puhas tailiha, mida katab õhuke kelme. Lamba sisefileed saab hästi toorküpsetada. Selleks tuleb panna liha koos maitseainetega kilekotti ning 12 tunniks külmikusse. Seejärel eemaldatakse lihalt liigne maitseainesegu ja tõstetakse ta Fooliumisse keeratuna sügavkülma. Kui liha on külmunud, lõigatakse õhukesed viilud, mis sobivad hästi RöstSaiaga söömiseks või niisama suupisteks. Lamba sisefileest võib valmistada ka muid maitsvaid roogi kas ahjus küpsetatuna, praetuna või grillituna. Lamba välisfilee lõigatakse seljatükist ning see on alati ilma kondita. Kui välisfilee külge on jäetud seljahari, on tegemist juba kondiga karbonaadiga. Kui välisfilee küljes on ribikondid, nimetatakse seda aga Karreeks.
Temperatuuri järgi (külmad ja soojad), kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogia järgi (toorsalatid, segasalatid, kokteilsalatid), serveerimisviisi järgi (segatud salatid, kastmega ülevalatud salatid, segamata salatid). 2. Kuidas saab salateid serveerida? Salateid võib serveerida klaas- või portselankausis, külmtoidu-või praetaldrikul, klaaspokaalis või vaagnal. Neid võib serveerida aga ka salatilehel, saia või leivaviilul, singi- või vorstiviilu sisse keeratuna, aedviljade täidisena, saiast või muretaignast korvikeste täidisena, puuviljade täidisena, hamburgerite ja pitaleibade täidisena. 3. Millega salateid kaunistatakse? Salateid kaunistatakse selle koostisesse kuuluvate toiduainetega või nendega maitselt sobivate toiduainetega ja maitserohelisega. 4. Kuidas valmistatakse toorsalateid? Sarvekujuline sai mis lõigatakse pooleks, selle vahele pannakse kuum vorstike, vürtsikaste, vahel ka salat või hiinakapsa leht. 5
Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid. Euroopas kasutati puu- ja vahatahvleid. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Kirjanduslikku teksti tahvlitele talletada oli tülikas, selleks oli vastuvõetavam papüürus. Papüürust õpiti valmistama esmakordselt 4000. aasta paiku eKr Egiptuses. Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. Hilisantiigis ja varakeskajal kasutati kirjutustahvleid. Seejärel hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm. Hiinas tuli alates 7
annaabi.ee 
