Faasisiire ja jäätise valmistamine Toidutehnoloogia osakond, Keemia ja biotehnoloogia instituut Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest olekust teise. Selliseid struktuurseid muutusi nimetatakse faasiüleminekuteks. Normaalrõhul (101,3 kPa = 1 atm) tekib puhtast veest jää, kui temperatuur langeb mõnevõrra alla 0 °C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb nullist kõrgemale. (1) On teada, et võrreldes puhaste lahustite külmumistemperatuuriga külmuvad lahused tavaliselt madalamal temperatuuril (1). Külmumistemperatuur on temperatuur, kus vedelik muutub tahkeks. Segu külmumisel, esimesed tahked osakesed, mis tekivad, on teistsuguse struktuuriga võrreldes vedelikuga. Tekkinud tahked osakesed muudavad järk-järgult ülejäänud vedeliku struktuuri. Tavaliselt viisil mis ühtlaselt langetab
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1
sisaldavus lahuses on 3,1% ja lahuse molaarsuseks on määratud 0,55M. Töö nr.8 katse 1 Katse 1:suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11) Töö kirjeldus: 1. Peenestame suhkurt 2. Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett 3. Asetame keedklaas veega jahutussegusse 4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5. Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt 6. Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma Saadud andmed tvesi =0oC tsahharoosi lahus =-3,5OC msuhkur =25g mvesi =50g (kuna vesi=1,000/cm3) Arvutused: 1. Leiame sahharoosi tegeliku molaar massi MC12H22O11 = 12 * 12 + 22 + 11 * 16 = 342g/mol 2
Ülijahutatud vesi. Allan Vool Mis on ülijahutatud vesi? On teada, et vesi võib olla kolmes agregaatseisundites: aur, jää ja vedel- vesi. On ka teada, et vesi külmub ja muutub jääks temperatuuril 0° C. Aga on ka neljas vee seisund – see on ülijahutatud vesi. Kui ettevaatlikult ja aeglaselt jahutada vett, ta võib jääda vedelaks isegi alla 0° C temperatuuril (miinus kraadides). Seejärel ülijahutatud vesi võib momentaalselt jäätuda, ühest löögist või mingi osakese sisse viimisest. Ülijahutatud vesi – see on vesi, millel on temperatuur alla 0°
Keemilise reaktsiooni kiiruse uurimine Annette Miller 10A Taustinfo: Keemilise reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Seda arvutatakse järgmise valemi järgi: Kus V on reaktsiooni kiirus (ühik mol/dm3s-1), c alg- ja lõppkontsentratsioonide vahe (c1-c2) (ühik mol/dm3)ning t reaktsiooni aeg (ühik s). Reaktsiooni kiirus sõltub paljudest asjaoludest, näiteks reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus reeglina 2 korda. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid. Reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine. See kehtib näiteks heterogeense k
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest.
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette
Soojus võetakse nahapinnalt, see pärast tunnemegi jahedust. 29. Miks merevesi võib olla temperatuuril 1 ºC vedel? Kuna merevesi on soolalahus. 30. Miks pesu kuivamise kiirus sõltub õhu liikumise kiirusest? Sest õhk viib hästi niiske õhu minema ja tagasi pöörduvate molekulide arv sellega väheneb. 31. Miks sulamiseks on sulavale ainele vaja anda soojust? Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32. Miks tahke parafiin vajub sulaparafiinis põhja, jää aga tõuseb pinnale? Tiheduste erinevus, tahkumisel enamus aineid tõmbub kokku, aga vesi paisub. (jää tihedus on väiksem kui veel) 33. Miks talvel võivad aknaklaasile tekkida jäälilled? (Tekib puitakendel) Sisemine raam peab olema hõredam kui välimine, õhk peab saama minema kahe akna vahele. Kahe akna vahel on niiskus, välimine klaas on külm ja klaasitemperatuur on alla kastepunkti. (Härmastumise protsess ) 34. Miks vedelik ei säilita kuju?
Kõik kommentaarid