kuritegusid toime panna, peavad nad kuidagi konkreetse situatsiooni jaoks need üldkehtivad normid neutraliseerima. Kui neutraliseerimisviisi ei oleks, siis tagajärjeks peaks olema selge psüühiline häire, sest indiviid ei saa jätkuvalt ilma raskete psüühiliste tagajärgedega rikkuda norme, mida ta seesmiselt omaks on võtnud. Neutraliseerimisteooria pakub välja erinevaid neutraliseerimismeetodeid: 1. Kahju eitamine: Kurjategija on mingisuguses situatsioonis ja teab, et mingisugune keelunorm on olemas. Tema käitumine keelunormi rikub. Selleks, et keelunormi kehtestada, peab ühiskonnal olema mingi eesmärk. Ühiskond otsustab keelunormi kehtestada. Kehtestamise eesmärgiks peab olema mingi negatiivse tagajärje ühiskonnas ära hoidmine. Kõik keelunormid tahavad midagi halba vältida. Potentsiaalne normirikkuja mõtleb, et antud situatsioonis minu poolt sellisel viisil käitumine mitte Kriminoloogia Jaan Ginter 2012
Laieneb tegudele, mis on time pandud väljaspool parlamenti Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni volituste lõppemiseni LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast) - Põhiõigused on keelunormid § 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip) III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA § 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS
§ 27 lg 3; § 27 lg 5; § 17; § 19 lg 2 2. Põhikohustused ühiskondliku heaolu kindlustavad põhikohustused § 54 lg 1; § 55, § 124 lg 1, § 113, § 53, § 19 lg 2 VI Põhiõiguste piiramise alused Üldklauslid põhiseaduses § 3 lg 1 lause 1, § 11 lause 1, 2 § 18 Põhiõiguste struktuur I Põhiõiguste normi koosseis ja õiguslik tagajärg 1. Koosseis - loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema õigustatud II Kaitseala riive 1. Kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti a) Esemeline põhiõiguste kandja tegevus või seisund, mida konkreetne põhiõigusnorm hõlmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu
§ 27 lg 3; § 27 lg 5; § 17; § 19 lg 2 2. Põhikohustused ühiskondliku heaolu kindlustavad põhikohustused § 54 lg 1; § 55, § 124 lg 1, § 113, § 53, § 19 lg 2 VI Põhiõiguste piiramise alused Üldklauslid põhiseaduses § 3 lg 1 lause 1, § 11 lause 1, 2 § 18 Põhiõiguste struktuur I Põhiõiguste normi koosseis ja õiguslik tagajärg 1. Koosseis - loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema õigustatud II Kaitseala riive 1. Kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti a) Esemeline põhiõiguste kandja tegevus või seisund, mida konkreetne põhiõigusnorm hõlmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu
(x) (Kx->OTx) kui x täidab normi koosseisu, siis (O= out, peandumine) peandub/on keelatud, et x suhtes kohandatakse õigusjärelmit T. O või tähistada ka kohustust (obligation) inimene on õigustatud, adressaat on kohustatud. X peab olema põhiõiguste adressaat, see kes on kohustatud (ehk riik). - loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema õigustatud II PÕ Kaitseala riive 1. Kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti a) Esemeline põhiõiguste kandja tegevus, omadus või seisund, mis on põ normi esemeks/ mida konkreetne põhiõigusnorm hõlmab nt § 16 esemeline kaitseala on elu,
peatumine? O võib olla ka kohustus X peab olema põhiõiguste adressaat Juhul kui põhiõiguste adressaat riivab põhiõiguste kaitseala, siis on prima facie keelatud. I Põhiõiguste normi koosseis ja õiguslik tagajärg 1. Koosseis ● loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast ● keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg – iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema õigustatud II Kaitseala riive 1. Kaitseala – määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti a. Esemeline – põhiõiguste kandja tegevus (nt koosolekule minemine, koosolekuvabadus), omadus (omand) või seisund (nt õigus elule), mida konkreetne põhiõigusnorm
annaabi.ee 
